Eesti looduses matkates võib tihtipeale sattuda ootamatule kohtumisele roomajaga, kes kiirelt põõsastikku või kivide vahele kaob. Paljude inimeste jaoks tekitab juba pelk mõte maost ärevust, kuid tegelikult on meie looduses elavad maod pigem pelglikud ja väldivad inimesega kokkupuudet. Eestis elab looduslikult vaid kaks liiki madusid: rästik ja nastik. Nende kahe eristamine on oluline oskus, mis aitab vältida tarbetut hirmu ning tagada nii enda kui ka looma turvalisuse. Kuigi rästik on meie ainus mürgine madu, ei ole ka tema ründav, vaid kaitseb end vaid siis, kui tunneb end otseselt ohustatuna. Käesolevas artiklis süveneme sellesse, kuidas neid kahte liiki välimuse ja käitumise järgi eristada ning mida teha, kui olete maoga silmitsi seisnud.
Kuidas rästikut nastikust eristada: välimuse võrdlus
Rästiku ja nastiku eristamine võib esmapilgul tunduda keeruline, eriti kui madu liigub kiiresti. Siiski on olemas kindlad tunnused, mida jälgides saab üsna kiiresti selgeks, kellega on tegemist. Kõige olulisem on meeles pidada, et madusid ei tohiks kunagi puudutada ega kinni püüda.
Rästik (Vipera berus)
Rästik on Eestis ainus mürkmadu. Tema ära tundmine on ülioluline, et vältida ohtlikke situatsioone. Siin on rästiku peamised tunnused:
- Siksakiline muster: Enamikul rästikutel on seljal tume siksakiline triip, mis on sageli hästi märgatav. Siiski leidub ka üleni musti rästikuid, kus muster on peaaegu nähtamatu.
- Kehaehitus: Rästik on lühem ja jässakam kui nastik. Tema keha on tömp ja sabaosa lühike.
- Pea kuju: Rästiku pea on kolmnurkne ja selgelt eristuv kehast.
- Silmad: Rästiku pupill on vertikaalne ehk “kassilik” joon.
- Värvus: Värvigamma on varieeruv: hallist ja pruunist kuni täiesti mustani.
Nastik (Natrix natrix)
Nastik on rästikust hoopis erinev, olles täiesti ohutu ja isegi pelglik loom. Tema tunnused on järgmised:
- Kollased või valged laigud: Nastiku pea taga, oimukohtadel, on iseloomulikud heledad (kollakad või valged) laigud, mis on ääristatud mustaga. See on kõige lihtsam viis nende eristamiseks.
- Kehaehitus: Nastik on sale, pikem ja graatsilisem kui rästik. Tema sabaosa on pikk ja peenike.
- Pea kuju: Nastiku pea on ümaram ja sulandub sujuvamalt kehaga.
- Silmad: Nastiku pupill on ümmargune, sarnaselt inimese silmaga.
- Värvus: Üldvärvus on tavaliselt hallikas või tumepruun, kõhualune on sageli maleruudulise mustriga.
Elupaikade erinevused
Lisaks välimusele aitab maoliigi tuvastamisel ka teadmine sellest, kus nad eelistavad elada. Kuigi nende levialad võivad kohati kattuda, on neil siiski erinevad eelistused.
Rästikud armastavad päikeselisi ja avatud alasid, kus on hea võimalus end soojendada. Neid kohtab sageli metsaservadel, rabade äärtes, raiesmikel, kivihunnikute läheduses ja kuivades nõmmedes. Rästik ei ole väga hea ujuja ning eelistab kuivemat pinnast.
Nastikud on aga tihedalt seotud veekogudega. Neid kohtab sagedamini järvede, tiikide, jõgede ja kraavide kallastel. Nad on suurepärased ujujad ja sukeldujad. Nastikuid võib siiski kohata ka kompostihunnikutes, heinaküünides või aedades, kus on nende jaoks piisavalt peidupaiku ja niiskust.
Kuidas käituda kohtumisel maoga?
Kohtumine maoga looduses on sageli juhuslik ja lühiajaline. Oluline on meeles pidada, et madu ei ründa inimest ilma põhjuseta – tema peamine eesmärk on ellu jääda ja vältida suuremaid loomi, sealhulgas inimesi.
- Püsi rahulikuna: Ära hakka jooksma ega hüppama. Äkilised liigutused võivad madu hirmutada ja teda ründama sundida.
- Peata liikumine: Jää seisma. Tavaliselt on madu juba sind märganud ja otsib võimalust põgenemiseks. Anna talle ruumi ja aega kaduda.
- Ära puutu: Mitte mingil juhul ära ürita madu kinni püüda, teda sorkida või kividega visata. See on kõige kindlam viis hammustuse saamiseks.
- Hoia distantsi: Kui sa maod märkasid, siis kõnni rahulikult tagasi või möödu temast suure kaarega. Maod ei jälita inimesi.
- Lapsed ja lemmikloomad: Kui oled koos laste või koeraga, võta nad koheselt enda juurde ja eemaldu kohast. Koerad on eriti uudishimulikud ja võivad madu nuusutama minnes viga saada.
Mida teha, kui oled saanud rästikuhammustuse?
Eestis on rästikuhammustused harvad ja üldjuhul mitte surmavad, kuid siiski nõuavad need tõsist suhtumist ja arstiabi. Rästiku mürk on mõeldud saaklooma kiireks tapmiseks, kuid inimese jaoks on see valus ja võib põhjustada tervisekahjustusi, eriti lastel, eakatel või allergikutel.
Esmaabi rästikuhammustuse korral:
- Rahu ja liikumatus: Hammustatud jäse tuleb hoida võimalikult liikumatu. Liikumine kiirendab mürgi levikut vereringes.
- Joo rohkelt vett: See aitab mürkaineid organismist kiiremini väljutada.
- Eemalda ehted: Kui hammustus on käe piirkonnas, eemalda sõrmused, käekellad ja käevõrud, sest hammustuskoht hakkab kiiresti tursuma.
- Pöördu arsti poole: Helista koheselt 112 või mine lähimasse erakorralise meditsiini osakonda. Isegi kui tunned end hästi, on arstlik kontroll vajalik.
- Mida MITTE teha: Ära lõika haava, ära ime mürki välja, ära pane žgutti ega kasuta alkoholi. Need tegevused võivad olukorda märgatavalt halvendada.
Madude kasulikkus ökosüsteemis
Kuigi paljud inimesed tunnevad madude ees hirmu, on nad Eesti ökosüsteemi väga olulised ja kasulikud osad. Nii rästikud kui ka nastikud täidavad looduses “sanitaride” rolli.
Nende toidulauale kuuluvad peamiselt väikesed närilised, nagu hiired ja uruhiired. Üks madu võib ühe hooaja jooksul hävitada märkimisväärse hulga närilisi, mis aitab kontrolli all hoida nende arvukust, kes muidu võiksid kahjustada põllukultuure või levitada haigusi. Seega, kui kohtad oma aias madu, siis tasub teada, et ta teeb tegelikult head tööd sinu aia kahjurite tõrjumisel.
Korduma kippuvad küsimused
Siin on vastused levinumatele küsimustele, mis inimestel seoses madudega tekivad.
Kas Eestis on ka teisi mürkmadusid peale rästiku?
Ei, rästik on Eestis ainus looduslik mürkmadu. Teised madude moodi loomad, nagu nastik, ei ole mürgised.
Kas nastik võib inimesele ohtlik olla?
Nastik ei ole mürgine ega agressiivne. Ohu korral võib ta küll susiseda või teeselda surnut, kuid ta ei hammusta inimest peaaegu kunagi. Kui ta peaks siiski hammustama (mis on äärmiselt harv), on see vaid kriimustus, mida tuleks puhastada nagu tavalist marrastust.
Mida teha, kui rästik on roomanud minu kodu lähedale?
Kui rästik on sattunud maja juurde, siis kõige parem on ta rahule jätta ja oodata, kuni ta ise edasi liigub. Kui ta on pidevalt elumaja läheduses ja see tekitab hirmu, võib püüda teda õrnalt eemale peletada pika kepiga, kuid ohutuse huvides on parem kutsuda spetsialist või lihtsalt vältida seda ala mõnda aega. Ärge püüdke teda ise tappa.
Kas maode värvus näitab nende mürgisust?
Ei, värvus ei ole kindel indikaator. Rästikud võivad olla nii helehallid kui ka täiesti mustad. Eristamisel tuleks lähtuda eelkõige kehakujust, pea kujust ja mustrist (või selle puudumisest), mitte ainult värvist.
Kas rästik ründab alati, kui temaga kohtuda?
Kindlasti mitte. Rästik ründab ainult siis, kui teda ohustatakse või kui inimene astub talle peale. Ta eelistab alati põgenemist, kui tal on selleks võimalus.
Kuidas muuta oma aed maodele vähem atraktiivseks
Kui soovid oma aias madusid vältida, eriti kui sul on väikesed lapsed või lemmikloomad, on olemas mõningaid lihtsaid võtteid nende peletamiseks. Maod otsivad toitu ja peidupaiku.
- Niida muru regulaarselt: Madudele meeldib kõrge rohi, kus nad saavad märkamatult liikuda. Hoides muru madalana, muudad aia nende jaoks ebamugavaks.
- Korista prügi ja oksahunnikud: Kivihunnikud, ehitusmaterjalid ja risuhunnikud on maodele ideaalsed peidukohad. Nende eemaldamine sunnib madusid teise koha otsima.
- Hoia kompostihunnikuid eemal: Kompostihunnikud on soojad ja meelitavad ligi hiiri – seega ka madusid. Kui võimalik, hoia neid elumajast kaugemal.
- Hävita näriliste pesad: Kuna närilised on madude põhiline toiduallikas, vähendab hiirte ja rottide tõrjumine aias automaatselt ka madude huvi selle koha vastu.
Oluline on mõista, et madude täielik väljajuurimine loodusest ei ole võimalik ega ka vajalik. Meie eesmärk peaks olema õppida nendega koos elama, austades nende rolli looduses ja vältides ohtlikke situatsioone õigete teadmiste abil. Loodusesse minnes tasub kanda kinniseid jalatseid ja pikkade säärtega pükse, mis pakuvad juba iseenesest kaitset juhusliku hammustuse eest, kui oled peaksid kogemata maole peale astuma. Teadlikkus ja rahulik meel on kõige paremad vahendid, et hoida kohtumised madudega ohutuna ja tunda rõõmu Eesti mitmekesisest loodusest.
