Töökohavahetus on iga töötaja elus oluline ja sageli ärevust tekitav verstapost. Olenemata sellest, kas lahkumise põhjuseks on uus ja ahvatlevam pakkumine, soov karjääri muuta, rahulolematus praeguse töökeskkonnaga või isiklikud asjaolud, on protsessi korrektselt läbiviimine äärmiselt oluline. Professionaalne ja viisakas lahkumine ei aita mitte ainult säilitada häid suhteid endise tööandja ja kolleegidega, vaid on ka juriidiliselt vajalik samm, et tagada sujuv üleminek ja vältida hilisemaid vaidlusi. Selles põhjalikus juhendis vaatame üle, kuidas avaldust koostada, millised on seadusest tulenevad nõuded ja kuidas jätta endast maha hea mälestus.
Töölepingu erakorraline vs korraline ülesütlemine
Eesti töölepingu seadus (TLS) eristab töölepingu lõpetamisel peamiselt kahte viisi: korraline ülesütlemine omal soovil ja erakorraline ülesütlemine. Enamik töötajaid, kes soovivad lihtsalt töölt lahkuda, teevad seda korralise ülesütlemisega. See tähendab, et tegemist on töötaja vaba tahtega ja töölepingu lõpetamiseks ei pea olema erilist põhjust ega süüd tööandja poolt.
Korraline ülesütlemine (omal soovil): See on kõige tavalisem lahkumisavaldus. Seaduse järgi peab töötaja sellest tööandjale ette teatama vähemalt 30 kalendripäeva. See annab tööandjale piisavalt aega uue töötaja leidmiseks ja tööülesannete üleandmise korraldamiseks.
Erakorraline ülesütlemine: Seda saab teha ainult mõjuval põhjusel, mis ei võimalda jätkata töösuhet kokkulepitud tingimustel. Selliseks põhjuseks võib olla näiteks tööandja poolne oluline lepingurikkumine, töötaja tervislik seisund või hoolduskohustused. Erakorralise ülesütlemise puhul ei pea 30-päevasest etteteatamistähtajast kinni pidama, kuid põhjust tuleb kirjalikult põhjendada.
Kuidas koostada korrektset avaldust?
Avaldus peab olema selge, konkreetne ja viisakas. See ei pea olema pikk ega sisaldama pikki põhjendusi, kui tegemist on korralise ülesütlemisega. Oluline on siiski järgida teatud vormistusreegleid, et dokument oleks juriidiliselt korrektne ja arusaadav.
Avaldus peaks sisaldama järgmisi punkte:
- Dokumendi pealkiri (näiteks “Töölepingu ülesütlemisavaldus”).
- Tööandja täielik nimi või ettevõtte nimi.
- Töötaja ees- ja perekonnanimi.
- Selge viide soovile tööleping lõpetada (näiteks “Soovin töölepingu erakorraliselt/korraliselt üles öelda”).
- Töölepingu lõpetamise kuupäev (viimane tööpäev).
- Viide töölepingu sõlmimise kuupäevale või numbrile (valikuline, kuid soovitatav).
- Kuupäev, millal avaldus on koostatud.
- Töötaja omakäeline või digitaalne allkiri.
Omal soovil töölepingu lõpetamise avalduse näidis
Alljärgnev näidis on mõeldud kasutamiseks korralise töölepingu ülesütlemisel. Saate seda vastavalt oma vajadustele kohandada.
Töölepingu ülesütlemisavaldus
Kellele: [Tööandja nimi või ettevõtte nimi]
Kellelt: [Sinu ees- ja perekonnanimi]
Kuupäev: [Avalduse esitamise kuupäev]
Soovin käesolevaga korraliselt üles öelda [töölepingu number või kuupäev] töölepingu vastavalt töölepingu seaduse § 85 lõikele 1.
Minu viimaseks tööpäevaks on [kuupäev, mis on vähemalt 30 päeva peale avalduse esitamist].
Tänan meeldiva koostöö ja saadud kogemuste eest.
[Sinu allkiri]
Mida silmas pidada enne avalduse esitamist?
Enne kui avalduse printerist välja lased või digiallkirjaga teele paned, mõtle läbi paar olulist asja. Esiteks, 30-päevane etteteatamistähtaeg on seadusest tulenev miinimum. Kui oled heas suhtes tööandjaga, võid alati küsida, kas on võimalik lahkuda varem poolte kokkuleppel. Paljud tööandjad tulevad vastu, kui tööülesanded on üle antud või kui töömaht seda võimaldab.
Teiseks, kontrolli oma puhkusepäevade jääki. Töölepingu lõpetamisel on tööandja kohustatud välja maksma kasutamata puhkusepäevad. See on osa sinu lõpparvest, mis makstakse välja koos viimase palgaga.
Kolmandaks, valmistu vestluseks. Sinu vahetu juht või personalijuht võib soovida sinuga lahkumisvestlust pidada. Ole valmis ausalt, kuid professionaalselt selgitama oma lahkumise põhjuseid. Isegi kui oled lahkumise suhtes negatiivselt meelestatud, püüa jääda konstruktiivseks. See on viimane võimalus jätta endast maha professionaalne mulje.
Korduma kippuvad küsimused (FAQ)
Kas pean avalduses oma lahkumise põhjuse ära märkima?
Korralise ülesütlemise puhul ei ole sul seadusest tulenevat kohustust oma lahkumise põhjuseid avalduses kirjalikult lahti kirjutada. Piisab, kui viitad töölepingu seaduse paragrahvile, mis käsitleb korralist ülesütlemist. Erakorralise ülesütlemise puhul on põhjus aga kohustuslik, sest see peab õigustama etteteatamistähtaja eiramist.
Mida teha, kui tööandja ei soovi avaldust vastu võtta?
Tööandja ei saa takistada töötajat töölepingut üles ütlemast. Kui tööandja keeldub avaldust vastu võtmast või allkirjastamast, esita avaldus kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis (näiteks e-posti teel). Veendu, et saad e-kirja kohta kinnituse või kasuta digitaalallkirja, mis on ajatempliga varustatud – see tõestab, et oled avalduse õigeaegselt esitanud.
Kas ma võin lahkuda varem kui 30 päeva pärast?
Jah, see on võimalik, kuid ainult tööandjaga kokkuleppel. Kui tööandja on nõus su varem vabastama, vormistage see kirjalikult kui “töölepingu lõpetamine poolte kokkuleppel”. Ärge jätke selliseid kokkuleppeid ainult suuliseks, et vältida hilisemaid arusaamatusi palga maksmise või muude kohustuste osas.
Kuidas toimub lõpparve arvutamine?
Lõpparve koosneb viimase kuu palgast, hüvitisest kasutamata puhkusepäevade eest ja võimalikest muudest väljamaksetest (näiteks preemiad, kui need on kokku lepitud). Tööandja peab lõpparve tasuma hiljemalt viimasel tööpäeval, kui ei ole kokku lepitud teisiti.
Kas ma pean pärast lahkumist mingit infot säilitama?
Kindlasti säilita koopia esitatud ülesütlemisavaldusest, töölepingu lõpetamise käskkirjast ja muudest dokumentidest, mis kinnitavad töösuhte lõppemist. Need võivad olla vajalikud tulevikus, näiteks töötukassas arvele võtmiseks või uuele tööandjale tööajaloo tõestamiseks.
Professionaalne käitumine viimastel nädalatel
Pärast avalduse esitamist algab “lahtiütlemise periood”. Paljud töötajad kipuvad sel ajal oma motivatsiooni kaotama, kuid see on viga. Sinu viimased 30 päeva ettevõttes määravad suuresti selle, millise soovituse sa oma juhilt saad või millise mulje jätad kolleegidele. See aeg peaks olema pühendatud sujuvale üleandmisele. Koosta nimekiri pooleliolevatest projektidest, edasta ligipääsud vajalikele dokumentidele ja aita uuel töötajal sisse elada, kui see on vajalik.
Mõtle läbi, kellega soovid sidet hoida. Töömaailm on väike ja kunagi ei tea, millal võib vaja minna endise kolleegi soovitust või koostööd uues kohas. Ära põleta sildu – isegi kui lahkud rahulolematuna, on kõige targem lahkuda vaikus ja viisakus säilitades. Professionaalsus on oskus, mida hinnatakse igas sektoris ja mis aitab sul oma karjääriredelil kindlamalt edasi liikuda.
