Põhja-Ameerika on maailma suuruselt kolmas manner, mis peidab endas uskumatut geograafilist ja kultuurilist mitmekesisust. Kuigi sageli seostatakse seda mandrit peamiselt Ameerika Ühendriikide ja Kanadaga, ulatub tegelik Põhja-Ameerika Arktika jäistest avarustest kuni Panama troopiliste vihmametsadeni ning hõlmab endas ka Kariibi mere saarestikku. Geograafiliselt ja poliitiliselt jaguneb see manner kahekümne kolmeks iseseisvaks riigiks, millest igaühel on oma unikaalne ajalugu, keel ja identiteet. Paljude reisijate ja geograafiahuviliste jaoks tekitab segadust just Kesk-Ameerika ja Kariibi mere piirkonna riikide täpne kuuluvus, mistõttu on oluline vaadata suurt pilti ning mõista, kuidas see maailmajagu tervikuna toimib.
Põhja-Ameerika suurriigid: Mandri põhjaosa dominants
Kui räägime Põhja-Ameerikast kitsamas tähenduses, peetakse silmas mandri põhjaosa, kus asuvad pindalalt ja majanduslikult kõige mõjukamad riigid. Need kolm riiki hõlmavad suurema osa kontinendi maismaast ja moodustavad ühtse majandusvööndi.
Kanada on pindalalt suurim riik Põhja-Ameerikas ja suuruselt teine maailmas. See ulatub Atlandi ookeanist Vaikse ookeanini ja põhjas Põhja-Jäämereni. Kanada pealinn on Ottawa, mis on tuntud oma kahekeelsuse ja ajaloolise arhitektuuri poolest, kuigi paljud ekslikult peavad pealinnaks Torontot või Vancouverit. Kanada on tuntud oma tohutute loodusvarade ja stabiilse poliitilise süsteemi poolest.
Ameerika Ühendriigid (USA) on kontinendi suurima rahvaarvuga riik ja maailma suurim majandusjõud. Riigi pealinn on Washington D.C., mis on eraldiseisev föderaalringkond ega kuulu ühegi osariigi koosseisu. USA kultuuriline ja poliitiline mõju ulatub kaugele üle kontinendi piiride, kuid riik ise koosneb 50 osariigist, mis pakuvad väga erinevaid elamusi alates Alaska külmadest kõrbealadest kuni Florida soojade randadeni.
Mehhiko on sageli geograafiliselt valesti paigutatud Kesk-Ameerikasse, kuid tegelikult asub see Põhja-Ameerika lõunaosas. Mehhiko on värav ladinaameerika kultuuri ja on koduks iidsetele tsivilisatsioonidele nagu maiad ja asteegid. Selle pealinn, Mexico (Mexico City), on üks maailma suurima rahvaarvuga linnastu ning asub merepinnast enam kui 2000 meetri kõrgusel, olles ehitatud iidse asteekide pealinna Tenochtitlani varemetele.
Kesk-Ameerika: Ühenduslüli kahe mandri vahel
Kesk-Ameerika on kitsas maariba, mis ühendab Põhja-Ameerikat Lõuna-Ameerikaga. Selles piirkonnas asub seitse iseseisvat riiki, mis on tuntud oma vulkaanilise maastiku, lopsakate vihmametsade ja rikkaliku bioloogilise mitmekesisuse poolest. Kuigi pindalalt väikesed, on need riigid kultuuriliselt väga tihedad.
- Belize – Pealinn: Belmopan. See on ainus Kesk-Ameerika riik, kus ametlikuks keeleks on inglise keel, eristudes sellega oma hispaaniakeelsetest naabritest.
- Guatemala – Pealinn: Guatemala (Guatemala City). Riik on tuntud oma maiade pärandi poolest, olles koduks kuulsale Tikali arheoloogiapargile.
- El Salvador – Pealinn: San Salvador. See on pindalalt Kesk-Ameerika väikseim, kuid kõige tihedamini asustatud riik, mida iseloomustavad arvukad vulkaanid.
- Honduras – Pealinn: Tegucigalpa. Riik omab pikka rannajoont Kariibi mere ääres ja on tuntud oma sukeldumisvõimaluste poolest Bay saartel.
- Nicaragua – Pealinn: Managua. See on pindalalt Kesk-Ameerika suurim riik, kus asub ka piirkonna suurim mageveekogu – Nicaragua järv.
- Costa Rica – Pealinn: San José. Maailmas tuntud oma ökoturismi ja loodushoiu poolest; huvitava faktina puudub riigil alaline sõjavägi.
- Panama – Pealinn: Panama (Panama City). Kuulus eelkõige Panama kanali poolest, mis on üks maailma olulisemaid insenerrajatisi, ühendades Atlandi ja Vaikset ookeani.
Kariibi mere piirkond: Saarte mosaiik
Kariibi mere saareriigid moodustavad suure ja keeruka osa Põhja-Ameerika mandrist. Neid nimetatakse sageli Lääne-Indiaks ja need jagunevad Suurteks Antillideks ja Väikesteks Antillideks. Siinne kultuur on segu põlisrahvaste, Aafrika, Euroopa ja Aasia mõjudest.
Suured Antillid ja Bahama
Need on piirkonna suurimad ja rahvarohkemad saareriigid, mis meelitavad igal aastal miljoneid turiste.
- Antigua ja Barbuda – Pealinn: St. John’s.
- Bahama – Pealinn: Nassau. Koosneb enam kui 700 saarest ja laidudest.
- Barbados – Pealinn: Bridgetown.
- Dominikaani Vabariik – Pealinn: Santo Domingo. Jagab Hispaniola saart Haitiga.
- Grenada – Pealinn: St. George’s. Tuntud kui “Vürtsisaar”.
- Haiti – Pealinn: Port-au-Prince. Maailma esimene mustanahaliste juhitud vabariik.
- Jamaica – Pealinn: Kingston. Reggae-muusika ja rasta-kultuuri sünnimaa.
- Kuuba – Pealinn: Havanna. Kariibi mere suurim saar, tuntud oma revolutsioonilise ajaloo ja koloniaalarhitektuuri poolest.
Väikesed Antillid
Need väiksemad saareriigid moodustavad kaare Kariibi mere idaosas. Need on sageli vulkaanilise päritoluga ja pakuvad dramaatilisi maastikke.
- Dominica – Pealinn: Roseau.
- Saint Kitts ja Nevis – Pealinn: Basseterre. Põhja-Ameerika väikseim iseseisev riik nii pindalalt kui rahvaarvult.
- Saint Lucia – Pealinn: Castries.
- Saint Vincent ja Grenadiinid – Pealinn: Kingstown.
- Trinidad ja Tobago – Pealinn: Port of Spain. Asub Lõuna-Ameerika ranniku lähedal, on tuntud oma naftatööstuse ja karnevali poolest.
Täielik tähestikuline nimekiri Põhja-Ameerika riikidest ja pealinnadest
Selleks, et saada kiire ülevaade, on siin toodud kõik 23 iseseisvat Põhja-Ameerika riiki koos nende pealinnadega tähestikulises järjekorras. See nimekiri on suurepärane abivahend geograafiaõppuritele või reisi planeerijatele.
- Ameerika Ühendriigid – Washington D.C.
- Antigua ja Barbuda – St. John’s
- Bahama – Nassau
- Barbados – Bridgetown
- Belize – Belmopan
- Costa Rica – San José
- Dominica – Roseau
- Dominikaani Vabariik – Santo Domingo
- El Salvador – San Salvador
- Grenada – St. George’s
- Guatemala – Guatemala
- Haiti – Port-au-Prince
- Honduras – Tegucigalpa
- Jamaica – Kingston
- Kanada – Ottawa
- Kuuba – Havanna
- Mehhiko – Mexico
- Nicaragua – Managua
- Panama – Panama
- Saint Kitts ja Nevis – Basseterre
- Saint Lucia – Castries
- Saint Vincent ja Grenadiinid – Kingstown
- Trinidad ja Tobago – Port of Spain
Lisaks nendele iseseisvatele riikidele asub Põhja-Ameerika geograafilises piirkonnas ka mitmeid sõltuvaid territooriume, nagu Gröönimaa (Taani), Puerto Rico (USA) ja Bermuda (Suurbritannia), kuid need ei kuulu ÜRO iseseisvate liikmesriikide hulka.
Korduma kippuvad küsimused (FAQ)
Põhja-Ameerika geograafia tekitab tihti küsimusi, eriti mis puudutab riikide arvu ja piirkondlikku jaotust. Siin on vastused levinumatele küsimustele.
Mitu riiki on Põhja-Ameerikas?
Põhja-Ameerikas on kokku 23 iseseisvat suveräänset riiki. See arv hõlmab nii mandriosa suurriike, Kesk-Ameerika riike kui ka Kariibi mere saareriike. Lisaks on piirkonnas üle 20 sõltuva territooriumi.
Milline on Põhja-Ameerika suurim ja väikseim riik?
Pindalalt on suurim riik Kanada, kuigi rahvaarvult on suurim Ameerika Ühendriigid. Kontinendi väikseim iseseisev riik on Saint Kitts ja Nevis, mis asub Kariibi meres ja koosneb kahest saarest.
Kas Kesk-Ameerika on eraldi manner?
Ei, geograafiliselt ei ole Kesk-Ameerika eraldi manner. See on Põhja-Ameerika mandri lõunapoolne osa, mis toimib maakitsusena, ühendades Põhja-Ameerikat Lõuna-Ameerikaga.
Mis keeli Põhja-Ameerikas räägitakse?
Kõige levinumad keeled on inglise, hispaania ja prantsuse keel. Inglise keel domineerib USAs, Kanadas ja paljudes Kariibi mere riikides. Hispaania keel on peamine Mehhikos, Kesk-Ameerikas (v.a Belize) ja osades Kariibi mere riikides (nt Kuuba, Dominikaani Vabariik). Prantsuse keelt räägitakse Kanadas (eriti Quebecis), Haitil ja mitmetel Kariibi mere saartel.
Põhja-Ameerika keeleline ja kultuuriline mosaiik
Üks huvitavamaid aspekte Põhja-Ameerika riikide juures on nende sügav kultuuriline ja keeleline kihistumine, mis eristab seda mandrit teistest. Kui vaatame nimekirja, näeme selgelt ajalooliste koloniaalvõimude pärandit. Põhjaosa on tugevalt mõjutatud Briti ja Prantsuse kolonisatsioonist, mistõttu on seal valdavateks keelteks inglise ja prantsuse keel, ning õigussüsteemid põhinevad vastavalt tavaõigusel või tsiviilõigustikul. Seevastu lõunapoolsemad alad, alates Mehhikost kuni Panama ja suurte Kariibi saarteni, kannavad endas tugevat Hispaania pärandit, mis väljendub nii keeles, religioonis (katoliiklus) kui ka linnaehituses.
Kuid pilt ei oleks täielik ilma põlisrahvaste ja Aafrika mõjudeta. Kariibi mere riikides, nagu Haiti ja Jamaica, on tekkinud unikaalsed kreoolkeeled ja sünkretistlikud religioonid, mis segavad Aafrika traditsioone kristlusega. Samamoodi on Mehhikos ja Guatemalas endiselt elujõulised maiade ja asteekide keeled ning traditsioonid, mis eksisteerivad kõrvuti kaasaegse eluga. Näiteks Paraguays ja Boliivias (kuigi need on Lõuna-Ameerikas) on põliskeeled riigikeele staatuses, kuid ka Põhja-Ameerika riikides on viimastel aastakümnetel hakatud üha enam väärtustama ja kaitsma põlisrahvaste kultuuripärandit. See mitmekesisus teeb Põhja-Ameerikast ühe põnevama piirkonna maailmas, kus iga riigipiiri ületamine võib tähendada sisenemist täiesti uude kultuuriruumi.
