Kas olete kunagi sattunud seltskondlikku vaidlusse selle üle, mitu mandrit on Maal, ja avastanud, et vastused varieeruvad sõltuvalt sellest, keda te küsite? Või olete märganud, et ingliskeelses kirjanduses räägitakse sageli seitsmest kontinendist, samas kui Eesti koolisüsteemis on traditsiooniliselt õpetatud veidi teistsugust jaotust? Segadus terminite “manner” ja “maailmajagu” ümber on üks levinumaid geograafilisi väärarusaamu, mis saadab inimesi koolipingist täiskasvanueani. Kuigi need sõnad tunduvad igapäevakeeles sünonüümidena, tähistavad need geograafia ja geoloogia vaatepunktist täiesti erinevaid nähtusi. Nende eristamine ei ole pelgalt akadeemiline juuksekarva lõhki ajamine, vaid aitab mõista, kuidas meie planeet on füüsiliselt kujunenud ning kuidas inimkond on selle kultuuriliselt ja ajalooliselt jaotanud.
Selleks, et mõista maailma kaarti nii, nagu seda näevad geoloogid ja ajaloolased, tuleb esmalt lahti lasta arusaamast, et manner ja maailmajagu on üks ja seesama. Tegelikkuses on tegemist kahe erineva süsteemiga: üks põhineb loodusgeograafial ja laamtektoonikal, teine aga inimajalool, kultuuril ja poliitikal. Järgnev artikkel sukeldub süvitsi nende mõistete definitsioonidesse, selgitab ajaloolisi põhjuseid, miks meil on selline jaotus nagu täna, ning toob välja huvitavad anomaaliad, mis muudavad selle teema eriti paeluvaks.
Mõistete definitsioonid: loodus vs. kultuur
Kõige lihtsam viis nende kahe mõiste eristamiseks on vaadata nende aluspõhimõtteid. Manner on puhtalt loodusgeograafiline ja geoloogiline mõiste. Definitsiooni järgi on manner suur maismaaosa, mida ümbritseb igast küljest vesi (ookeanid või mered). Mandrite piirid on füüsilised ja käegakatsutavad – need on rannikujooned või kitsad maaribad, mis ühendavad suuremaid maamassiive. Mandrite arv ja kuju sõltuvad maakoore laamade liikumisest ja veetaseme muutumisest maailmameres. Eestikeelses terminoloogias kasutatakse mandri sünonüümina sageli ka sõna “kontinent”, kuigi rangelt võttes on ka siin nüansierinevusi sõltuvalt keeleruumist.
Seevastu maailmajagu on inimgeograafiline, ajalooline ja kultuuriline mõiste. Maailmajaod on välja kujunenud sajandite jooksul, peegeldades inimkonna ajaloolist levikut, kultuurilisi sidemeid ja poliitilisi kokkuleppeid. Maailmajagude piirid ei pruugi alati ühtida füüsiliste veepiiridega. Parim näide sellest on Euroopa ja Aasia piir, mis ei kulge mööda ookeani, vaid mööda mäestikke ja jõgesid, olles suuresti kokkuleppeline. Maailmajagu hõlmab tavaliselt mandrit (või osa sellest) koos seda ümbritsevate saartega. Seega, kui manner on see, mida me näeme satelliidipildilt füüsilise maismaana, siis maailmajagu on see, kuidas me oleme selle maismaa oma peas ja kaartidel ajalooliselt jaotanud.
Mandrid: Geoloogiline reaalsus
Kui vaatame maakoort geoloogilisest vaatenurgast, on pilt üsna selge, kuigi ka siin esineb teatud variatsioone sõltuvalt sellest, kuidas me defineerime ühendatud maismaaosi. Eestis ja paljudes teistes Euroopa riikides õpetatava mudeli kohaselt on Maal kuus mandrit:
- Euraasia: See on pindalalt suurim manner, mis hõlmab endas nii Euroopat kui ka Aasiat. Geoloogiliselt on tegemist ühe suure, katkematu maismaa massiiviga.
- Aafrika: Teine suurim manner, mida ühendab Euraasiaga vaid kitsas Suessi maakitsus (mille nüüdseks läbistab kanal).
- Põhja-Ameerika: Suur manner põhjapoolkeral.
- Lõuna-Ameerika: Ühendatud Põhja-Ameerikaga Panama maakitsuse kaudu.
- Austraalia: Väikseim manner, mis asub tervikuna lõunapoolkeral.
- Antarktis: Lõunapoolust ümbritsev manner, mis on kaetud jääkilbiga.
Huvitav on märkida, et mõnes geoloogilises mudelis vaadeldakse Põhja- ja Lõuna-Ameerikat ühe suure Ameerika mandrina ning Aafrikat ja Euraasiat ühe hiiglasliku Aafrika-Euraasia mandrina, kuna neid ühendavad looduslikud maakitsused. Siiski on laamtektoonika seisukohalt mõistlikum eristada neid eraldi mandritena, kuna nad asuvad suures osas erinevatel laamadel.
Maailmajaod: Ajalooline pärand
Maailmajagude loetelu erineb mandrite omast just nimelt kultuurilistel põhjustel. Eestis õpetatava süsteemi järgi on maailmajagusid samuti kuus, kuid nimekiri ei kattu täielikult mandrite omaga. Siin tulebki mängu suurim segaduse allikas – Euroopa ja Aasia eristamine ning Ameerika jaotamine.
Maailmajaod on järgmised:
- Euroopa: Kuigi geoloogiliselt vaid Euraasia mandri poolsaar, on Euroopa ajalooliselt ja kultuuriliselt eristunud eraldi maailmajaoks. Selle piir Aasiaga kulgeb kokkuleppeliselt mööda Uurali mägesid, Uurali jõge, Kaspia merd, Kaukasuse mäestikku ning Musta merd.
- Aasia: Maailma suurim ja rahvarohkeim maailmajagu, mis jagab Euroopaga sama mandrit.
- Aafrika: Kattub suuresti Aafrika mandriga, kuid maailmajaona hõlmab ka ümbritsevaid saari, nagu Madagaskar.
- Ameerika: Siin on oluline erinevus. Paljudes käsitlustes (eriti Lõuna-Euroopas ja Ladina-Ameerikas) vaadeldakse Ameerikat kui ühte maailmajagu, mis koosneb kahest mandrist. Inglise keeleruumis jaotatakse see aga sageli kaheks eraldi “kontinendiks” ka kultuurilises mõttes. Eesti geograafiatraditsioonis räägitakse sageli Ameerikast kui ühest maailmajaost.
- Austraalia ja Okeaania: See on koht, kus terminoloogia läheb tihti segamini. Maailmajao nimi on Okeaania (või Austraalia ja Okeaania), mis hõlmab Austraalia mandrit koos Uus-Meremaa, Uus-Guinea ja tuhandete Vaikse ookeani väikesaartega. Austraalia on manner, Okeaania on maailmajagu.
- Antarktika: Maailmajagu, mis hõlmab Antarktise mandrit ja seda ümbritsevaid saari Lõuna-Jäämeres. Pange tähele nime erinevust: manner on Antarktis, maailmajagu on Antarktika.
Suurim anomaalia: Euroopa ja Aasia
Miks me peame Euroopat ja Aasiat eraldi maailmajagudeks, kui nad asuvad ilmselgelt ühel ja samal mandril? Vastus peitub ajaloos, mis ulatub tagasi Vana-Kreekasse. Juba antiikajal hakkasid kreeklased eristama maid, mis jäid Egeuse merest lääne poole (Euroopa) ja ida poole (Aasia). Tol ajal oli veekogu selgeks eraldusjooneks.
Mida rohkem põhja poole inimkonna teadmised laienesid, seda selgemaks sai, et tegelikult veepiiri põhja pool ei eksisteeri ja maad on ühendatud. Siiski oli kultuuriline erinevus “Lääne” ja “Ida” vahel sedavõrd juurdunud, et geograafid pidid leidma kunstliku piiri. Uurali mäed valiti piiriks suhteliselt hiljuti, 18. ja 19. sajandil, Venemaa geograafide eestvedamisel, et määratleda Venemaa euroopalikku identiteeti. Geoloogiliselt ei ole Uuralid aga mingi eriline piir, mis õigustaks mandri poolitamist – see on puhtalt inimeste kokkulepe, et hallata kultuurilisi ja poliitilisi erinevusi.
Erinevad mudelid maailmas: 4, 5, 6 või 7?
Üks põhjus, miks inimesed on segaduses, on see, et erinevates riikides õpetatakse erinevaid mudeleid. See ei tähenda, et üks on õige ja teine vale, vaid see peegeldab erinevaid prioriteete geograafia õpetamisel.
- 7 kontinendi mudel: Levinud Hiinas, Indias, Filipiinidel ja enamikus inglise keelt kõnelevates riikides (sh USA, Ühendkuningriik). Siin on Põhja- ja Lõuna-Ameerika eraldi, samuti Euroopa ja Aasia eraldi.
- 6 kontinendi mudel (Euraasia): Levinud Venemaal, Ida-Euroopas (sh Eestis) ja Jaapanis. Euraasia on üks, Ameerikad on kaks.
- 6 kontinendi mudel (Ameerika): Levinud Ladina-Ameerikas ja osades Euroopa riikides (nt Prantsusmaa, Hispaania, Portugal). Ameerika on üks, Euroopa ja Aasia on eraldi.
- 5 kontinendi mudel: See mudel on aluseks Olümpiamängude viiele rõngale. See loeb kokku ainult asustatud maailmajaod (Aafrika, Ameerika, Aasia, Euroopa, Okeaania), jättes Antarktika välja.
See paljusus näitab ilmekalt, et “kontinent” või “maailmajagu” ei ole absoluutne tõde, vaid kokkuleppeline kategooria, mis sõltub kontekstist.
Korduma Kippuvad Küsimused (KKK)
Kas Austraalia on saar või manner?
Geograafiliselt klassifitseeritakse Austraalia mandriks, mitte saareks. Kuigi definitsiooni järgi on saar veega ümbritsetud maismaa, on Austraalia nii suur ja omab eraldi laama, et teda peetakse mandriks. See on väikseim manner, kuid kordades suurem kui maailma suurim saar Gröönimaa.
Miks on Antarktis ja Antarktika eri nimedega?
Eesti keeles on see eristus väga täpne. Antarktis tähistab mandrit (jääga kaetud maismaad). Antarktika on maailmajagu, mis hõlmab Antarktise mandrit koos ümbritsevate saarte ja Lõuna-Jäämere osadega. Nimi “Antarktika” tähendab “Arktika vastas asuvat ala”.
Kas eksisteerib ka kaheksas manner?
Jah, geoloogid räägivad üha enam Zealandiast (Te Riu-a-Māui). See on suur maakoore osa Uus-Meremaa ümbruses, mis on 94% ulatuses vee all. Kuna see vastab geoloogilistele kriteeriumitele (maakoore paksus, koostis), peavad paljud teadlased seda “uputatud” mandriks.
Kumb on suurem, kas Aafrika või Põhja-Ameerika?
Aafrika on suurem. Aafrika pindala on umbes 30,3 miljonit ruutkilomeetrit, samas kui Põhja-Ameerika on umbes 24,7 miljonit ruutkilomeetrit. Mercatori projektsiooniga kaartidel (mida sageli seintel näeme) tundub Põhja-Ameerika sageli ekslikult suuremana, kuna põhjaosas asuvad alad on kaardil venitatud.
Kus asub Euroopa ja Aasia täpne piir?
Piir on kokkuleppeline ja pole looduses tähistatud. Tavaliselt loetakse piiriks Uurali mäestikku, Uurali jõge, Kaspia merd, Kaukasuse mäestiku veelahet (või Kuma-Manõtši nõgu), Musta merd ning Bosporuse ja Dardanellide väinu. See tähendab, et riigid nagu Venemaa, Kasahstan, Türgi, Aserbaidžaan ja Gruusia asuvad mõlemas maailmajaos.
Laamtektoonika ja tuleviku geograafia
Rääkides mandritest ja maailmajagudest, ei saa mööda vaadata laamtektoonikast, mis on kogu selle süsteemi mootoriks. Mandrid ei ole paigalseisvad objektid; nad triivivad pidevalt mööda astenosfääri ehk vahevöö ülemist osa. See tähendab, et miljonite aastate pärast on meie praegused kaardid täiesti kasutud. Aafrika liigub aeglaselt põhja poole ja põrkub tulevikus kokku Euroopaga, kaotades Vahemere ja tekitades uue hiiglasliku mäestiku. Austraalia liigub samuti põhja poole Aasia suunas.
Teadlased on modelleerinud tuleviku stsenaariume, millest üks tuntumaid on “Pangea Proxima”. Selle teooria kohaselt liituvad umbes 250 miljoni aasta pärast enamik mandreid taas üheks suureks hiidmandriks, sarnaselt kunagise Pangeaga. Sellises kauges tulevikus kaotavad meie praegused mõisted nagu “Euroopa” või “Aasia” oma tähenduse, sest füüsilised ja kultuurilised piirid joonistatakse täiesti ümber. Kuid seniks, kuni elame praegusel geoloogilisel ajastul, on oluline teha vahet looduslikul mandril ja kultuurilisel maailmajaol – see aitab meil paremini mõista nii Maa ajalugu kui ka inimkonna kohta sellel.
