Lõuna-Eesti on justkui eraldi maailm, mis võlub külastajaid oma kuppelmaastiku, ürgse looduse ja eriliselt sooja külalislahkusega. See on piirkond, kus aeg justkui peatub, võimaldades puhkajal unustada argimured ning sukelduda ajaloo, kultuuri ja looduse harmoonilisse kooslusesse. Olenemata sellest, kas otsite adrenaliinirohkeid seiklusi matkaradadel, soovite nautida suitsusauna tervendavat mõju või avastada ajaloolisi mõisaid ja muuseume, pakub Lõuna-Eesti midagi igale maitsele. Siinne atmosfäär on teistsugune kui rannikuäärses Eestis – siin on rohkem metsa, rohkem mägesid ja inimesed räägivad keeltes, mis kõlavad kohati lausa eksootiliselt. Järgnevalt toome teieni põhjaliku ülevaate paikadest, mida Lõuna-Eesti avastamisel kindlasti oma marsruuti lisada.
Tartu – Lõuna-Eesti kultuuriline süda ja värav seiklustele
Enamik reise Lõuna-Eestisse algab või kulgeb läbi Tartu, mis on piirkonna vaieldamatu keskus. Ülikoolilinn ei ole pelgalt peatuspaik, vaid sihtkoht omaette, pakkudes segu nooruslikust energiast ja väärikast ajaloost. Tartu vanalinn oma munakivitänavate, Raekoja platsi ja suudlevate tudengite purskkaevuga on kohustuslik jalutuskäik igal aastaajal. Kuid Tartu tõeline võlu peitub sügavamal.
Kultuurihuvilistele on asendamatuks peatuseks Eesti Rahva Muuseum (ERM) Raadil. See pole lihtsalt muuseum, vaid mastaapne elamuskeskus, mis jutustab eestlaste ja soome-ugri rahvaste lugu läbi tipptehnoloogiliste lahenduste. Hoone ise on arhitektuuriline maamärk, mis väärib uudistamist ka väljastpoolt. Peredele pakub põnevust teaduskeskus AHHAA, kus saab ise käed külge panna sadadele eksponaatidele, ning tagurpidi maja, mis paneb proovile tasakaalumeele.
Tartus olles tasub külastada ka boheemlaslikku Supilinna ja puidust arhitektuuriga Karlovat, kus asuvad linna parimad kohvikud ja pagariärid. Emajõe kaldad on suvisel ajal täis elu – seal saab nautida jõekruiise lodi Jõmmuga või lihtsalt promenaadil jalutada.
Võrumaa kuplid ja Eesti tipp
Liikudes Tartust lõuna poole, muutub maastik drastiliselt. Võrumaa on tuntud oma “mägede” ja orgude poolest, pakkudes Eestis ainulaadseid vaateid. Selle piirkonna kroonijuveeliks on loomulikult Suur Munamägi. Baltimaade kõrgeima tipu vallutamine on sümboolse tähendusega igale eestlasele. Mäe tipus asuvast vaatetornist avaneb selge ilmaga vaade kuni 50 kilomeetri kaugusele, ulatudes Venemaa ja Lätini.
Võrumaa teine suur tõmbenumber on Rõuge, mida tuntakse seitsme järve maana. Siin asub Eesti sügavaim järv – Rõuge Suurjärv – ning kuulus Ööbikuorg. Ööbikuorus jalutades jõuate Pesapuu vaatetornini, mis oma unikaalse disainiga meenutab linnupesa ja on eriti efektne öisel ajal valgustatuna. Lisaks loodusele tasub Rõuges külastada Eesti Ema monumenti ja tutvuda muinasaegse eluoluga Rõuge muinastalus.
Mida Võrumaal veel kogeda?
- Vastseliina piiskopilinnuse varemed: Ajalooline paik, mis oli keskajal tuntud palverännakute sihtkoht. Tänapäeval asub seal interaktiivne muuseum ja palverändurite maja.
- Metsavenna talu: Koht, kus saab ehedal viisil tutvuda metsavendluse ajalooga, maitsta puskarit ja laulda punkrilaule.
- Kubija hotell-loodusspaa: Ideaalne koht lõõgastumiseks männimetsa all, pakkudes unikaalseid une- ja saunamõnusid.
Müstiline Setomaa ja unikaalne kultuuripärand
Võrumaast ida poole jääb Setomaa – piirkond, kus kehtivad oma kombed, keel ja traditsioonid. Setod on suutnud läbi sajandite säilitada oma identiteedi, mis on segu ida ja lääne kultuuridest. Külastades Setomaad, tasub kindlasti sisse põigata Värska kuurorti. Värska on tuntud oma mineraalvee ja muda poolest. Värska Veekeskus on ainulaadne selle poolest, et sealsetes basseinides voolab otse maapõuest ammutatud mineraalvesi.
Kultuurihuvilistele on kohustuslikuks peatuseks Seto Talumuuseum Värskas, kus saab ülevaate setode taluarhitektuurist ja vanadest tööriistadest. Veelgi põnevam on aga sõita läbi Saatse saapa – see on teelõik, mis läbib Venemaa territooriumi (peatumine on seal rangelt keelatud!), et jõuda eraldatud Saatse külla ja sealsesse muuseumisse.
Setomaa külastuse juurde kuulub kindlasti ka kohaliku toidu proovimine. Otsige kohti, kus pakutakse sõira, suulliimi (külmsupp) ja ehtsat seto pirukat. Obinitsa on soome-ugri kultuuripealinnana samuti oluline sihtpunkt, kus asub Seto ateljee-galerii ja lauluema kuju.
Taevaskoja ja Põlvamaa loodusimed
Lõuna-Eesti reis ei ole täielik ilma Põlvamaa külastamiseta, mille tuntuimaks vaatamisväärsuseks on Taevaskoja. Ahja jõe ürgorus asuvad Suur ja Väike Taevaskoda on Eesti ühed enim pildistatud loodusobjektid. Kõrged liivakivipaljandid, mis peegelduvad tumedas jõevees, loovad müstilise atmosfääri. See on suurepärane koht matkamiseks, kuid veelgi parem elamus on rentida kanuu või sõita jõelaevaga Lonny mööda Ahja jõge.
Lähedal asub ka Kiidjärve, kus paikneb külastuskeskus ja maalilised matkarajad. Põlvamaal reisides tasub sisse põigata Eesti Maanteemuuseumisse Varbusel. See on üks Euroopa omanäolisemaid muuseume, mis asub vana postijaama territooriumil ja pakub tegevust tervele perele – alates ajalooliste masinate uudistamisest kuni liikluslinnakus sõitmiseni.
Otepää ja Valgamaa lossid
Kuigi Otepääd teatakse eelkõige talvepealinnana, on see suvel sama lummav. Pühajärv oma viie saarega on üks Eesti kauneimaid järvi, mille ümber kulgeb mõnus matka- ja jalgrattarada. Rannas saab ujuda, paati laenutada või lihtsalt murul piknikku pidada. Otepää künklik maastik on ideaalne aktiivseks puhkuseks – siin on mitmeid seiklusparke ja discgolfi radu.
Valgamaa pärliks on aga ajalooline Sangaste loss. See Inglise stiilis punastest tellistest loss on inspireeritud Windsori lossist ja on seotud kuulsa “rukkikrahvi” Friedrich Georg Magnus von Bergiga. Lossis saab tutvuda krahvi elulooga, jalutada suursuguses pargis ja nautida lossirestoranis kohalikust toorainest valmistatud roogasid.
Lõuna-Eesti lääneservas, Valga ja Läti piiri lähedal, asub aga midagi lastega peredele – Pokumaa. Edgar Valteri “Pokuraamatust” inspireeritud teemapark viib külastajad muinasjutulisse metsa, kus saab näha pokukodasid ja õppida tundma loodust läbi mängulise vaatenurga.
Korduma kippuvad küsimused (FAQ)
Lõuna-Eesti reisi planeerimisel võib tekkida mitmeid praktilisi küsimusi. Siin on vastused levinumatele päringutele, mis aitavad puhkust paremini korraldada.
1. Kui palju aega peaks varuma Lõuna-Eesti külastamiseks?
Kuigi peamised vaatamisväärsused on võimalik “läbi joosta” paari päevaga, soovitame varuda vähemalt 3–4 päeva. See võimaldab rahulikult nautida nii Tartut, Võrumaa loodust kui ka Setomaa kultuuri ilma liigse kiirustamiseta. Lõuna-Eesti võlu peitub just aeglases kulgemises.
2. Kas Lõuna-Eestis on vajalik auto olemasolu?
Jah, auto on tungivalt soovitatav. Kuigi bussi- ja rongiühendus Tartu ning suuremate asulate (Võru, Valga, Põlva) vahel on olemas, asuvad paljud looduskaunid kohad, nagu Taevaskoja, Rõuge või väikesed turismitalud, ühistranspordist eemal. Autoga pääsete ligi peidetud pärlitele, kuhu bussiga on keeruline või võimatu saada.
3. Milline on parim aeg Lõuna-Eesti külastamiseks?
Suvi (juuni-august) on kõige populaarsem aeg, mil toimub palju väliüritusi, laatasid ja suveetendusi ning järvevesi on ujumiseks soe. Samas on sügis (september-oktoober) Lõuna-Eestis erakordselt kaunis tänu värvilistele lehtpuumetsadele kuppelmaastikul (“kuldne sügis”). Talvel meelitab Otepää suusatajaid ja lumelaudureid.
4. Mida teha lastega Lõuna-Eestis?
Piirkond on äärmiselt lastesõbralik. Lisaks eelmainitud Pokumaale, Maanteemuuseumile ja AHHAA keskusele Tartus, on populaarsed sihtkohad ka Cantervilla Lossi mängumaa, Vudila mängumaa (Tartumaa põhjaosas) ja Liikluslinn Võrumaal Uue-Antslas.
Maitseelamused ja ööbimissoovitused lõunamaastikul
Ükski puhkus ei ole täiuslik ilma heade maitseteta ja mugava ööbimiseta. Lõuna-Eesti toidukultuur on viimastel aastatel teinud läbi tohutu arengu. Piirkond on tuntud “Uma Mekk” kaubamärgi poolest, mis tähistab Võrumaa päritolu toitu. Otsige menüüdest kohalikku ulukiliha, suitsusaunasinki, karaskit ja muidugi käsitööjooke. Väga populaarne on Sibulatee Peipsi ääres, mis küll jääb Lõuna-Eesti idaserva, kuid pakub unustamatuid maitseid nagu samovaritee ja sibulapirukad.
Majutuse osas on valik lai – alates luksuslikest spaahotellidest (nagu Kubija või Värska) kuni hubaste turismitaludeni keset metsi. Eriliseks elamuseks soovitame proovida ööbimist mõnes renoveeritud mõisas või hoopis glämpingus, mida leidub nii järvede ääres kui ka metsatukkades. Populaarsust koguvad ka peegelmajad, kus saab voodist lahkumata nautida tähistaevast ja looduse hääli. Lõuna-Eesti ei ole koht, kus lihtsalt magada – siin on ööbimine osa seiklusest ja puhkusest, mis laeb akud pikaks ajaks täis.
