Töölt lahkumine on iga inimese karjääris loomulik ja vältimatu etapp, olgu põhjuseks siis uued väljakutsed, soov vahetada tegevusvaldkonda või lihtsalt vajadus aja maha võtmiseks. Kuigi otsus ise võib olla emotsionaalne ja pikalt kaalutletud, on selle vormistamine ehk lahkumisavalduse kirjutamine konkreetne juriidiline toiming, mis nõuab täpsust ja seaduste tundmist. Korrektselt koostatud avaldus ei taga mitte ainult sujuvat töösuhte lõpetamist, vaid aitab vältida hilisemaid vaidlusi ning säilitada professionaalse maine endise tööandja silmis. Selles juhendis vaatame detailselt läbi kõik aspektid, mida peate teadma töölepingu ülesütlemisest, alates seaduslikest tähtaegadest kuni selleni, kuidas lahkuda stiilselt ja väärikalt.
Miks on kirjalik lahkumisavaldus hädavajalik?
Eesti Vabariigi töölepingu seadus (TLS) sätestab selgelt, et töölepingu ülesütlemine peab toimuma kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis. See tähendab, et suusõnalisest teatamisest (“ma lahkun töölt”) juriidiliselt ei piisa. Kirjalik vorm on vajalik eelkõige tõendamise eesmärgil – see fikseerib tahteavalduse tegemise aja ning määrab ära etteteatamistähtaja alguse.
Kuigi termin “lahkumisavaldus” on igapäevases kõnepruugis laialt levinud, on juriidiliselt korrektne termin “töölepingu ülesütlemisavaldus”. Avaldus on ühepoolne tahteavaldus, mis tähendab, et tööandja ei pea seda “aktsepteerima” või sellega nõustuma, et see kehtima hakkaks. Tööandja peab selle lihtsalt kätte saama. Siiski on oluline mõista, et avaldus muutub kehtivaks hetkest, mil see on teise pooleni jõudnud. Seetõttu on e-kiri või digiallkirjastatud dokument parim viis kindlustada, et teate edastamise kohta jääb maha selge jälg.
Lahkumisavalduse kohustuslikud elemendid
Et dokument oleks juriidiliselt korrektne ja arusaadav, peab see sisaldama teatud kindlaid andmeid. Liigne detailsus ei ole vajalik, kuid puudulik info võib kaasa tuua segadust töösuhte lõppkuupäeva määramisel. Korrektne avaldus peaks sisaldama järgmist:
- Tööandja andmed: Ettevõtte nimi ja soovitavalt ka juhatuse liikme või otsese juhi nimi, kellele avaldus on suunatud.
- Töötaja andmed: Teie ees- ja perekonnanimi ning ametikoht.
- Sisu ehk tahteavaldus: Selge ja ühemõtteline lause, et soovite töölepingu lõpetada. Näiteks: “Soovin üles öelda minuga sõlmitud töölepingu.”
- Kuupäevad: Avalduse koostamise kuupäev ja soovitav viimane tööpäev (või märge, et leping lõppeb seaduses ettenähtud etteteatamisaja möödumisel).
- Allkiri: Paberil esitamise korral omakäeline allkiri, elektroonilisel edastamisel digitaalne allkiri.
Paljud töötajad tunnevad muret, kas nad peavad avalduses selgitama lahkumise põhjuseid. Üldreegel on lihtne: kui tegemist on korralise ülesütlemisega (töötaja soovil), ei ole põhjendamine kohustuslik. Teil on õigus lahkuda ilma selgitusteta. Küll aga on põhjendamine hädavajalik erakorralise ülesütlemise puhul, millest räägime allpool lähemalt.
Töölepingu korraline versus erakorraline ülesütlemine
Töölepingu lõpetamise viisist sõltub nii etteteatamise pikkus kui ka võimalikud hüvitised. On kriitiliselt oluline teha vahet kahel peamisel lahkumise tüübil.
Korraline ülesütlemine (TLS § 85)
See on kõige tavalisem viis töölt lahkumiseks. Töötaja võib tähtajatu töölepingu igal ajal korraliselt üles öelda. Siin kehtib kuldreegel: 30-päevane etteteatamise tähtaeg. See periood on mõeldud selleks, et tööandja jõuaks leida uue töötaja ja teie saaksite oma tööülesanded sujuvalt üle anda.
Erakorraline ülesütlemine (TLS § 91)
Erakorraline ülesütlemine on lubatud vaid mõjuval põhjusel ja see võimaldab sageli töölepingu lõpetada ilma 30-päevast etteteatamisaega järgimata. Põhjused võivad tuleneda töötajast endast või tööandjast:
- Töötajast tulenev põhjus: Tervislik seisund või perekondlikud kohustused ei võimalda tööd jätkata. Sellisel juhul peab tööandja üldjuhul maksma hüvitist ei pea, kuid etteteatamisaeg võib olla lühem.
- Tööandjast tulenev põhjus: Kui tööandja on oluliselt rikkunud oma kohustusi (näiteks jätnud palga maksmata, kohelnud töötajat vääritult või ei taga ohutut töökeskkonda). Sellisel juhul on töötajal õigus nõuda hüvitist kolme kuu keskmise töötasu ulatuses.
Erakorralise ülesütlemise puhul peate avalduses kindlasti kirjeldama põhjust ja vajadusel esitama tõendid (nt arstitõend või pangakonto väljavõte palga mittelaekumise kohta).
Katseaeg
Katseajal (mis kestab tavaliselt esimesed 4 kuud) on töölepingu ülesütlemise reeglid lihtsamad. Katseajal võib töötaja lepingu üles öelda 15-kalendripäevase etteteatamisega. Põhjendamine ei ole ka siin kohustuslik, kui tegemist on lihtsa sobimatusega.
Kuidas arvutada etteteatamisaega ja viimast tööpäeva?
Üks sagedasemaid eksimusi lahkumisavalduste kirjutamisel on kuupäevade valearvestus. Etteteatamistähtaeg hakkab kulgema avalduse esitamisele järgnevast päevast. See tähendab, et kui esitate avalduse 1. jaanuaril, siis etteteatamisaeg hakkab jooksma 2. jaanuaril.
Toome praktilise näite korralise lahkumise (30 päeva) puhul:
- Esitate avalduse 1. märtsil.
- Tähtaeg hakkab kulgema 2. märtsil.
- Loete 2. märtsist alates 30 kalendripäeva.
- Töölepingu viimane kehtivuse päev on 31. märts.
Kui soovite lahkuda varem kui seadus ette näeb, on see võimalik vaid poolte kokkuleppel (TLS § 79). See on olukord, kus räägite tööandjaga läbi ja kui tööandja on nõus, võite lahkuda kasvõi päevapealt. Kui tööandja ei ole nõus lühema etteteatamisega, peate töötama perioodi lõpuni või hüvitama tööandjale vähem ette teatatud aja rahaliselt.
Viisakus ja professionaalsus: mida lisada avaldusele?
Kuigi seadus nõuab vaid kuiva fakti fikseerimist, on lahkumisavaldus ka suhtlusvahend. Eriti kui lahkute headel tingimustel ja soovite ust tuleviku tarbeks praokile jätta, on mõistlik lisada avaldusele paar inimlikku rida.
Võite lühidalt tänada tööandjat pakutud võimaluste ja kogemuste eest. Samuti on hea tava märkida, et olete valmis etteteatamisperioodi jooksul oma tööülesanded korrektselt üle andma ja vajadusel uut töötajat välja õpetama. See näitab teie professionaalsust ja lojaalsust kuni viimase hetkeni. Vältige aga avalduses emotsioone, süüdistusi või kriitikat – konstruktiivse tagasiside andmiseks on sobivam koht lahkumisvestlus (exit interview), mitte ametlik juriidiline dokument.
Töölt lahkumise praktiline korraldus
Pärast avalduse esitamist algab üleminekuperiood. Sellesse aega peaksid mahtuma poolliolevate projektide lõpetamine, dokumentatsiooni korrastamine ja töövahendite tagastamine. Oluline on teada, et töölepingu lõppemise päeval on tööandja kohustatud maksma teile välja kogu teenitud töötasu ning hüvitama kasutamata jäänud põhipuhkuse.
Kasutamata puhkuse hüvitamine on sageli rahaliselt märkimisväärne summa. Soovitatav on enne lahkumist personaliosakonnast või raamatupidamisest uurida, mitu puhkusepäeva teil varuks on. Mõnikord eelistavad pooled kokkulepet, kus töötaja võtab etteteatamisperioodi lõpus oma puhkuse välja, lükates nii formaalset lõpukuupäeva edasi, kuid lõpetades reaalse töötegemise varem.
Korduma kippuvad küsimused (KKK)
Kas ma võin lahkumisavalduse saata e-postiga?
Jah, e-postiga saatmine on täiesti aktsepteeritav ja isegi soovitatav, kuna see jätab maha “digitaalse jälje”. Kõige kindlam on koostada avaldus eraldi failina, allkirjastada see digitaalselt ja saata manusena. Lihtne e-kiri on samuti juriidiliselt kehtiv (kui see on saadetud aadressilt, mida tavaliselt suhtluseks kasutate), kuid digiallkirjastatud dokument on vaidluste korral tugevam tõend.
Mis juhtub, kui ma jään haigeks etteteatamise ajal?
Haigusleht ei pikenda etteteatamistähtaega. Tööleping lõppeb ikkagi avalduses märgitud kuupäeval, isegi kui olete sel hetkel haiguslehel. Küll aga ei tohi tööandja teid vallandada haiguslehe ajal omal algatusel (välja arvatud teatud erandid), kuid töötaja enda algatusel lahkumist haigus ei takista.
Kas ma võin lahkumisavalduse tagasi võtta?
Üldreeglina on lahkumisavaldus ühepoolne ja pärast selle tööandjale kättetoimetamist ei saa seda enam ühepoolselt tagasi võtta. Kui mõtlete ümber, peate saavutama tööandjaga kokkuleppe avalduse tühistamiseks. Kui tööandja on juba alustanud uue töötaja otsinguid või leidnud asendaja, ei pruugi ta tagasivõtmisega nõustuda.
Kas tööandja saab keelduda minu lahkumisavaldust vastu võtmast?
Ei, tööandjal ei ole õigust keelduda avalduse vastuvõtmisest. Tööorjus on keelatud ja töötajal on alati õigus töösuhe lõpetada, järgides seaduses ettenähtud tähtaegu. Kui tööandja keeldub paberil avaldust vastu võtmast või allkirjastamast selle kättesaamist, saatke avaldus tähitud kirjaga või e-postiga digitaalselt allkirjastatult. See loetakse kättetoimetatuks.
Mis saab, kui ma ei pea kinni 30-päevasest etteteatamisest?
Kui lahkute töölt varem ilma tööandja nõusolekuta, on tööandjal õigus nõuda teilt hüvitist vähem etteteatatud aja eest. Tavaliselt peetakse see summa kinni lõpparvest. Näiteks, kui teatate ette vaid 10 päeva, võib tööandja nõuda 20 päeva keskmise töötasu suurust hüvitist.
Edasised sammud pärast avalduse esitamist
Kui avaldus on esitatud, muutub atmosfäär tööl sageli. On oluline säilitada motivatsioon ja töökus ka viimastel nädalatel. See on periood, mil teid mäletatakse kõige eredamalt. Jätke endast maha korras laud ja dokumentatsioon – see on teie visiitkaart tulevikuks. Eestis on tööturg väike ja on suur tõenäosus, et kohtute oma endiste kolleegide või juhtidega uutes rollides uuesti. Väärikas lahkumine on investeering teie isiklikku brändi.
Samuti on see aeg, mil tasub küsida soovituskirja või luba märkida otsene juht oma CV-s soovitajaks. Kui lahkumine on olnud korrektne ja suhted head, on enamik juhte nõus andma positiivset tagasisidet, mis võib osutuda määravaks teie järgmise unistuste töökoha saamisel.
