Sageli tabame end nädalavahetuse eel mõttelt, et sooviks põgeneda argirutiinist ja laadida akusid, kuid kauged reisisihtkohad tunduvad liiga kulukad või ajamahukad. Õnneks on Eesti pindalalt küll väike, kuid oma loodusliku mitmekesisuse ja kultuuripärandi poolest äärmiselt rikas. Siin leidub avastamisrõõmu nii sügavate metsade vaikuses, tuulistel rannikutel kui ka ajaloolistes mõisakompleksides. Kodumaa avastamine ei nõua keerulist logistikat ega lennupileteid – piisab vaid heast seltskonnast, ilmastikukindlast riietusest ja soovist näha Eestit uue pilguga. Järgnev artikkel viib teid rännakule läbi Eesti kõige paeluvamate paikade, pakkudes ideid nii aktiivseks puhkuseks, romantiliseks väljasõiduks kui ka perega ajaveetmiseks.
Müstilised rabad ja sood – Eesti looduse visiitkaart
Eesti on tuntud oma soode ja rabade poolest, mis katavad märkimisväärse osa riigi territooriumist. Need ürgsed maastikud pakuvad rahu ja vaikust, mida linnakeskkonnast on raske leida. Raba on kaunis igal aastaajal, kuid eriti lummav on see varahommikuti, kui udu katab laukaid, või sügisel, mil maapind värvub punakaskollaseks.
Kakerdaja raba ja selle laudteed
Järvamaal asuv Kakerdaja raba on üks Eesti populaarsemaid, kuid ka kaunimaid rabasid. Selle nimi tuleneb järvekaurilt, keda rahvasuus kutsutakse kakerdajaks. Raba keskel asub maaliline Kakerdaja järv, mida ümbritsevad sajanditevanused kidurad männid. Matkajaid ootab seal korralik laudtee, mis teeb liikumise mugavaks igas vanuses külastajale. Kevadeti ja sügiseti peatuvad siin tuhanded veelinnud, muutes selle paiga ornitoloogiahuviliste paradiisiks.
Meenikunno raba Lõuna-Eestis
Kui soovite liikuda pealinnast kaugemale, on Põlvamaal asuv Meenikunno raba suurepärane valik. See on tuntud oma rohkete ja selgeveeliste rabajärvede poolest. Laudtee ääres asuvad vaatetornid pakuvad imelisi vaateid üle kogu rabamaastiku. Eriliseks teeb Meenikunno just sealne vaikus ja eraldatus – erinevalt Põhja-Eesti populaarsetest radadest võib siin tihti matkata tunde, kohtamata ühtegi teist inimest.
Põhjaranniku pankrannik ja joad
Põhja-Eesti rannikuala pakub dramaatilisi vaateid, kus paekiviastangud kohtuvad merega. See on piirkond, kus ajalugu ja geoloogia põimuvad, pakkudes silmailu ja avastamisrõõmu. Pankrannik on ideaalne sihtkoht neile, kes naudivad merekohinat ja avaraid vaateid.
- Ontika pankrannik: See on Eesti kõrgeim pankrannik, ulatudes kohati kuni 55 meetri kõrgusele merepinnast. Jalutuskäik panga serval pakub adrenaliini ja unustamatuid vaateid Soome lahele.
- Valaste juga: Ontika panga vahetus läheduses asub Eesti kõrgeim juga. Kuigi juga on inimtekkeline, on see aastatega muutunud üheks Ida-Virumaa sümboliks. Eriti vaatemänguline on Valaste talvel, kui vesi jäätub hiiglaslikeks jääskulptuurideks.
- Pakri poolsaar: Harjumaal asuv Pakri poolsaar on tuntud oma tuletorni ja järsu pangaserva poolest. Siin saab näha tuuleparke ja nautida loojangut, mis värvib paekiviseinad kuldseks.
Lõuna-Eesti kuppelmaastik ja Taevaskoja
Lõuna-Eesti erineb ülejäänud Eestist oma künkliku maastiku poolest. Siinsed teed on kurvilised ja vaated vahelduvad orgude ning mägedega. See on piirkond, kus aeg justkui peatuks ja loodus on säilitanud oma ürgse ilme.
Taevaskoja matkarajad
Põlvamaal Ahja jõe ürgorus asuv Taevaskoja on üks Eesti armastatumaid looduspaiku. Suur ja Väike Taevaskoda on liivakivipaljandid, mis kõrguvad jõe kohal ja loovad katedraalilaadse akustika. Legendid räägivad, et siinsetes koobastes ja kivides peitub iidne vägi. Matkarajad on siin hästi tähistatud ja sobivad suurepäraselt peredele. Suvel on populaarne rentida kanuu ja imetleda liivakiviseinu otse jõelt.
Suur Munamägi ja Haanja kõrgustik
Mitte ükski reis Lõuna-Eestisse pole täielik ilma Baltimaade kõrgeima tipu vallutamiseta. Suur Munamägi pakub selge ilmaga vaadet kümnete kilomeetrite kaugusele. Tornist avanev panoraam Haanja kuplitele on eriti kaunis sügiseses kirevuses või talvises lumevaibas. Ümbruskonnas on palju turismitalusid, kus pakutakse ehedat suitsusauna kogemust, mis on kantud ka UNESCO vaimse kultuuripärandi nimistusse.
Ajaloolised mõisad ja lossid
Eesti maastikku ilmestavad sajad mõisad, millest paljud on viimastel aastakümnetel taastatud oma endises hiilguses. Need on kohad, kus saab nautida arhitektuuri, ajalugu ja sageli ka gurmeetoitu.
- Palmse mõis: Lahemaa rahvuspargis asuv Palmse on üks paremini säilinud mõisakomplekse Eestis. Siin saab jalutada suures pargis, külastada palmimaja ja tutvuda 18. sajandi härrasrahva eluga.
- Alatskivi loss: Peipsi ääres asuv Alatskivi loss on justkui killuke Šotimaad Eestis. Balmorali lossi eeskujul ehitatud hoone on romantiline ja muinasjutuline, pakkudes külastajatele võimalust tutvuda Eduard Tubina elulooga ning nautida kohalikku toidukultuuri.
- Sangaste loss: Lõuna-Eestis asuv punastest tellistest loss on tuntud oma inglise stiili ja kuulsa rukkikrahvi Bergi poolest. Lossi ümbritseb liigirikas park, kus on mõnus jalutada.
Tööstuspärand ja seikluslikud paigad
Neile, kes otsivad midagi teistsugust kui klassikaline loodusmatk või mõisakülastus, pakub Eesti põnevaid tööstuspärandi objekte. Vanad kaevandused ja karjäärid on leidnud uue elu turismimagnetitena.
Üks tuntuimaid on Rummu karjäär Harjumaal. Endine Murru vangla ja paekivikarjäär on tänaseks vee all, luues sürreaalse maastiku, mida sageli kutsutakse “helesiniseks laguuniks”. Siin saab suvel ujuda, sukelduda veealuste varemete vahel või sõita SUP-lauaga. Teine põnev paik on Aidu karjäär Ida-Virumaal, kus vanad kaevandustranšeed on täitunud veega, moodustades fjordilaadse maastiku. See on paradiis veespordi harrastajatele ja matkajatele, kes ei karda füüsilist pingutust.
Korduma kippuvad küsimused (FAQ)
Millised on parimad kohad Eestis lastega reisimiseks?
Lastega peredele sobivad suurepäraselt kohad, kus on kombineeritud loodus ja tegevus. Lottemaa Pärnumaal on kindel lemmik suvehooajal. Samuti on populaarsed Elistvere loomapark, kus näeb Eesti metsloomi, ning Jääaja Keskus Äksis, mis pakub harivat meelelahutust. Matkamiseks sobivad hästi RMK lühemad, 1-3 kilomeetrise pikkusega õpperajad, näiteks Viru raba laudtee, mis on läbitav ka lapsevankriga.
Kust leida tasuta telkimisalasid?
Eestis on telkimine ja lõkke tegemine väga hästi reguleeritud ja paljudes kohtades tasuta. Kõige usaldusväärsem infoallikas on Riigimetsa Majandamise Keskus (RMK). Nende kodulehel ja mobiilirakenduses on kaart kõikide ametlike lõkkekohtade ja telkimisaladega. Need kohad on varustatud sageli puude, välikäimla ja prügikastidega.
Mida teha Eestis vihmase ilmaga?
Vihmase ilma korral tasub suunduda sisetingimustesse. Eesti Rahva Muuseum (ERM) Tartus on maailmatasemel muuseum, kus võib veeta terve päeva. Tallinnas pakub põnevust Lennusadam ja Proto avastustehas. Samuti on vihmane ilm hea põhjus külastada mõnda Eesti paljudest spaadest, näiteks Saaremaal, Pärnus või Värskas.
Kas koerad on matkaradadele lubatud?
Jah, enamikule Eesti loodusradadest on koerad oodatud, kuid nad peavad olema rihma otsas. See on vajalik nii teiste matkajate turvalisuse kui ka metsloomade ja lindude rahu tagamiseks, eriti pesitsusperioodil. Mõnedes eriti rangelt kaitstud reservaatides võib lemmikloomadega viibimine olla piiratud, seega tasub alati enne minekut kontrollida konkreetse kaitseala reegleid.
Soovitused eri aastaaegadeks ja varustus
Eesti loodus on nauditav aastaringselt, kuid igal aastaajal on oma eripärad, millega arvestada. Kevadel, kui loodus tärkab, on parim aeg külastada jugasid (nagu Jägala või Keila-Joa), kuna suurvee ajal on need kõige võimsamad. Suvi on ideaalne saarte, nagu Hiiumaa, Saaremaa või väiksema Vormsi avastamiseks ning rannapuhkuseks. Sügis meelitab matkajaid värviliste rabadega, samas kui talv pakub võimalust nautida vaikust lumises metsas või uisutada külmunud rabalaugastel.
Olenemata sihtkohast ja aastaajast, on õnnestunud nädalavahetuse võtmeks õige ettevalmistus. Eesti ilm on heitlik, seega on kihiline riietus alati parim valik. Veekindlad jalanõud on rabas ja metsas liikudes hädavajalikud. Samuti tasub alati kaasa võtta laetud akupank, piisavalt joogivett ja väike snäkk, sest paljud kaunid kohad asuvad kauplustest ja kohvikutest eemal. Looduses liikudes kehtib kuldne reegel: kõik, mis metsa viid, too ka metsast välja. Nii säilib Eestimaa ilu puutumatuna ka tulevastele põlvedele ja järgmistele avastajatele.
