Eesti loodus teeb kevadel läbi imelise muutumise, kui hallid ja kõledad maastikud mattuvad esimesse rohelusse ning metsad täituvad rändlindude lauluga. See on aeg, mil matkaja süda hakkab kiiremini põksuma, sest pikad talvekuud on andnud ruumi uuele energiale. Kevadine matkamine Eestis pakub hoopis teistsugust elamust kui suvine puhkus – õhk on karge, putukaid on vähe ja looduse ärkamine pakub silmailu, mida mujal aastaaegadel lihtsalt ei kohta. Siiski nõuab kevadine rännak varasematest aastaaegadest erinevat planeerimist, sest ilmastikuolud on muutlikud ning maastikud sageli veel vesised ja kohati raskesti läbitavad.
Kevadise matkamise eripärad ja ettevalmistus
Kevad on matkaja jaoks väljakutseid pakkuv, kuid ääretult tasuv aeg. Esimeseks ja kõige olulisemaks reegliks on õige riietus. Kihiline riietumine on võtmetähtsusega, sest päeval võib päike soojendada, kuid varjus või tuule käes võib temperatuur olla ikka veel lähedane nullile. Soovitatav on kanda niiskust juhtivat pesu, sooja vahekihti ja pealiskihina tuule- ning veekindlat jopet.
Teine oluline aspekt on jalatsite valik. Kevadel on Eesti matkarajad, eriti rabad ja madalamad metsaalad, sageli lumesulamisveest üle ujutatud või väga mudased. Tavapärased madalad tennised või jooksutossud ei ole parim valik – eelistada tasuks vettpidavaid matkasaapaid või kummikuid, mis hoiavad jalad kuivana ka kõige keerulisemates oludes. Lisaks tasub kaasa võtta varusokid, juhuks kui vesi peaks siiski saapa sisse pääsema.
Kuna kevadine päike on juba üsna tugev, tasub mõelda ka päikesekaitsele. Lumi peegeldab päikesevalgust intensiivselt, mistõttu võib päikesepõletus tekkida kiiremini, kui oskaks arvata. Samuti on oluline meeles pidada, et kevadel on metsades juba liikvel esimesed puugid, mistõttu tuleks kasutada putukatõrjevahendeid ja kontrollida pärast matka kindlasti üle nii enda kui ka kaaslaste keha.
Kuhu minna: parimad sihtkohad kevadel
Eestis on hulgaliselt radu, mis on kevadisel ajal eriti nauditavad. Siin on mõned soovitused, kuhu tasub esimesena sammud seada:
- Soomaa rahvuspark: Kevad on Soomaal tuntud “viienda aastaaja” ehk suurvee poolest. See on ainulaadne aeg, mil metsad ja teed ujutatakse üle ning matkamine toimub sageli kanuuga otse puude vahel. See on elamus, mida mujal Eestis nii võimsalt ei koge.
- Lahemaa rahvuspark: Lahemaa pakub mitmekesist maastikku alates rannikutest ja lõpetades tihedate metsade ning rabadega. Viru raba laudtee on kevadel mugav ja ohutu, võimaldades kuiva jalaga nautida raba ärkamist ja kevadist kargust.
- Matsalu rahvuspark: Lindude rände tipphetkel on Matsalu kohustuslik peatuspaik. Kevadine linnuvaatlus siinsetel vaatetornidel on tegevus, mis pakub põnevust nii kogenud ornitoloogidele kui ka lihtsalt looduse nautijatele.
- Taevaskoja matkarajad: Lõuna-Eesti kuppelmaastikud ja liivakivipaljandid on kevadel eriti värsked. Ahja jõe ürgoru matkarajad pakuvad vaheldusrikast maastikku, kus saab nautida kevadist metsa ilu ja värsket õhku.
Mida looduses tähele panna
Kevad on looduses kõige tundlikum aeg. Loomad ja linnud valmistuvad pesitsemiseks, seega on matkaja kohus käituda vastutustundlikult. Siin on mõned juhised, mida meeles pidada:
- Ära häiri pesitsejaid: Paljud linnud ja loomad on kevadel eriti pelglikud. Hoia distantsi, ära tee liigset lärmi ja püsi tähistatud radadel. Kui näed pesitsevat lindu või looma poegadega, taandu vaikselt.
- Järgenda märgistust: Kevadised mudased rajad võivad tekitada kiusatuse otse läbi metsa kõndida, kuid see kahjustab õrna pinnast ja võib hävitada varajasi taimi. Püsi laudteedel ja tähistatud rajal.
- Tuleohutus: Kevadisel ajal on maapind tihti veel kuiv eelmise aasta kulu tõttu. Lõket tohib teha ainult selleks ette nähtud ja tähistatud lõkkekohtades. Eriti ohtlik on avatud tule tegemine rabades ja turbapinnasel.
- Varajased lilled: Kevadlilled, nagu sinililled ja ülased, on väga õrnad. Ära korja neid kimpu, vaid naudi nende ilu nende loomulikus keskkonnas.
Varustuse checklist kevadiseks matkaks
Kevadisel matkal on varustus määravaks teguriks, kas päev kujuneb meeldejäävaks elamuseks või tüütuks katsumuseks. Alljärgnev nimekiri aitab sul end õigesti ette valmistada:
- Vettpidavad ja mugavad matkasaapad või kummikud.
- Kihiline riietus (soe pesu, fliis või kampsun, tuulekindel jope).
- Varusokid ja vajadusel vahetusjalatsid autosse.
- Loomulikult vesi ja energiarikas toidumoona (pähklid, batoonid, termosega tee).
- Väike esmaabikomplekt (plaastrid, desinfitseerimisvahend).
- Laetud mobiiltelefon ja vajadusel akupank.
- Binokkel lindude ja loomade vaatlemiseks.
- Putukatõrjevahend, sest esimesed sääsed ja puugid on kevadel juba aktiivsed.
Korduma kippuvad küsimused
Millal on parim aeg kevadiseks matkaks?
Kõige parem aeg on aprillist mai keskpaigani. Sel ajal on lumi sulanud, loodus tärkab ja temperatuur on matkamiseks piisavalt mugav.
Kas kevadisel ajal on matkarajad väga porised?
Jah, eriti aprillis. Seetõttu tasub eelistada laudteedega varustatud radasid või kohti, kus pinnas on liivasem ja kuivab kiiremini.
Kuidas vältida puuke kevadel?
Kanna heledaid riideid, et puuke oleks lihtsam märgata, kasuta tõrjevahendeid ja tee pärast matka põhjalik kontroll. Kõrge rohu sees kõndimist tasub vältida.
Kas tohib kevadel looduses lõket teha?
Lõket tohib teha vaid selleks ette nähtud ametlikes lõkkekohtades. Enne minekut kontrolli kindlasti Päästeameti kodulehelt, kas metsas on parasjagu kehtestatud tuleohtlik aeg.
Looduse hoidmise ja vastutustundliku matkamise põhimõtted
Matkamine on privileeg, mis eeldab austust meie keskkonna vastu. Kui astud rajale, siis mõtle alati sellele, et pead jätma looduse täpselt samasugusena või veel paremana, kui sa selle leidsid. See tähendab, et kõik, mis metsa kaasa võtsid, tood sealt ka tagasi. Eestis kehtib “jäta endast maha vaid jäljed” põhimõte, mis tähendab, et prügi, olgu see kui tahes väike, kuulub kojuviimisele või prügikasti, mitte metsa alla.
Lisaks prügile on oluline mõista, et loodus on paljude liikide kodu. Kevadise tärkamise ajal on kõik elav haavatav. Kui märkad matkarajal kahjustusi või ohtlikke olukordi, anna sellest teada kohalikule RMK teabepunktile. Ühine panus meie metsade ja radade hoidmisesse tagab selle, et ka järgmistel põlvkondadel on võimalik nautida sama ilu, mida meie täna kogeme. Matkamine on midagi palju enamat kui lihtsalt füüsiline tegevus – see on viis ühenduda ümbritsevaga, laadida oma vaimu ja arendada sügavamat mõistmist maailmast meie ümber. Kasuta kevadist aega targalt, planeeri oma retked hoolikalt ning naudi igat hetke sellest imelisest aastaajast, mil Eesti loodus taas kord oma värvid ja helid valla päästab.
