Paljud inimesed elavad teadmises, et investeerimine on eksklusiivne klubi, kuhu pääsevad vaid need, kellel on pangaarvel tuhandeid eurosid vaba raha. See on üks levinumaid ja kahjulikumaid müüte, mis takistab tuhandetel eestlastel oma rahalise tuleviku kindlustamist. Reaalsus on see, et tänapäevane finantsmaailm on demokratiseerunud ning alustada saab summadega, mis on võrdväärsed paari kohvitassi maksumusega. Rahatarkuse eksperdid rõhutavad üha enam, et investeerimise juures ei ole määravaks mitte algsumma suurus, vaid alustamise kiirus ja järjepidevus. Oodates aega, mil “raha jääb üle”, võite kaotada oma kõige väärtuslikuma vara – aja, mil liitintress saaks teie kasuks tööd teha.
Miks on väikese sissetulekuga investeerimine isegi olulisem?
Võiks arvata, et väikese palga juures on säästmine ja investeerimine võimatu või lausa mõttetu. Tegelikult on olukord vastupidine. Kui sissetulekud on piiratud, on rahalise puhvri ja lisatulu allikate loomine kriitilise tähtsusega turvatunde saavutamiseks. Investeerimine ei ole pelgalt rikkuse kasvatamine; see on eelkõige kaitse inflatsiooni vastu ja vahend, mis aitab tulevikus vähendada sõltuvust ainult ühest sissetulekuallikast – teie palgatööst.
Inflatsioon on “nähtamatu maks”, mis sööb pangakontol seisva raha ostujõudu. Kui hoiate oma väheseid sääste lihtsalt arvelduskontol või sularahas, kaotate igal aastal raha väärtust. Investeerimine, isegi väikeste summadega, on ainus viis panna oma raha kasvama tempos, mis ületab või vähemalt kompenseerib elukalliduse tõusu.
Esimene samm: leia raha oma praegusest eelarvest
Enne investeerimiskonto avamist tuleb teha aus audit oma rahaasjadele. Väikese sissetuleku puhul on iga euro arvel ning tihti peitub investeerimiseks vajalik algkapital igapäevastes harjumustes. See ei tähenda, et peaksite loobuma kõigist elumõnudest, vaid pigem teadlikku tarbimist.
- Vaata üle püsikulud: Kas maksad teenuste eest, mida sa ei kasuta? Vana spordiklubi leping, liiga kallis telefonioperaatori pakett või voogedastusplatvormid, mida vaatad harva. Iga säästetud 10 eurot on potentsiaalne investeering.
- Väldi emotsioonioste: Rakenda 24-tunni reeglit. Enne kui ostad midagi, mis pole hädavajalik, oota ööpäev. Tihti kaob ostusoov selle ajaga.
- Kasuta “maksa endale esimesena” printsiipi: Ära investeeri seda, mis kuu lõpus üle jääb (sest tavaliselt ei jäägi midagi). Suuna investeeringusse raha kohe palgapäeval, isegi kui see on vaid 15-20 eurot.
Enne investeerimist: loo meelerahufond
Ehkki soov turgudele siseneda võib olla suur, hoiatavad eksperdid investeerimise eest, kui puudub rahaline puhver. Kui elate palgapäevast palgapäevani ja investeerite oma viimased 50 eurot aktsiatesse, olete sunnitud need müüma esimese ootamatu väljamineku (näiteks hambaravi või auto remont) korral. Kuna turud kõiguvad, võite olla sunnitud müüma kahjumiga.
Meelerahufond peaks katma vähemalt ühe, ideaalis kolme kuu hädavajalikud kulud. Seda raha tuleks hoida eraldi kontol, kust seda on vajadusel lihtne kätte saada, kuid mis ei ole seotud igapäevaste kaardimaksetega. Alles siis, kui see vundament on laotud, on turvaline alustada investeerimisega.
Kuhu investeerida väikeste summadega?
Tänapäeval on mitmeid instrumente, mis on loodud just alustavale ja väiksema kapitaliga investorile. Siin on peamised võimalused, mida kaaluda:
1. Kolmas pensionisammas (III sammas)
Eestis on see üks parimaid viise alustamiseks, eriti väikese sissetuleku puhul. Miks? Sest riik toetab seda tulumaksutagastusega. Investeerides kuni 15% oma brutotulust (või kuni 6000 eurot aastas), saate järgmisel aastal 20% investeeritud summast tulumaksuna tagasi. See tähendab sisuliselt kohest 20% tootlust, millele lisandub fondi enda kasv. III sambasse saab teha sissemakseid endale sobivas suuruses ja sagedusega, kasvõi 10 eurot kuus.
2. Laiapõhjalised indeksfondid ja ETF-id
Üksikaktsiate (nt Apple või Tesla) ostmine on riskantne ja sageli kallis tehingutasude tõttu. Väikeinvestorile on parem lahendus indeksfondid. Need on fondid, mis koosnevad sadadest või tuhandetest ettevõtetest. Ostes ühe osaku indeksfondi, saate killukese kogu maailma majandusest.
Paljud pangad pakuvad tänapäeval n-ö kasvukontosid või mikroinvesteerimise lahendusi, kus saab osta indeksfondide osakuid väikeste summade eest ning teenustasud on protsendipõhised, mitte fikseeritud suurusega. See on ülioluline, sest kui investeerite 20 eurot ja maksate tehingutasuks 5 eurot, olete juba stardis 25% miinuses. Otsige teenusepakkujaid, kes võimaldavad investeerida tasuta või väga madalate haldustasudega.
3. Ühisrahastus ja kinnisvara osakud
Kinnisvara ostmiseks on vaja suurt sissemakset, kuid ühisrahastusplatvormid võimaldavad investeerida kinnisvaraprojektidesse alates 50 või 100 eurost. Siiski tasub siin olla ettevaatlikum kui reguleeritud indeksfondide puhul, kuna riskid on kõrgemad ja projektid võivad ebaõnnestuda. Algajale sobib pigem hajutatud portfell aktsiaturgudel.
Liitintressi maagia: aeg on tähtsam kui summa
Kõige suurem viga, mida inimesed teevad, on mõtlemine: “Ma hakkan investeerima siis, kui saan palgatõusu.” Matemaatika näitab midagi muud. Väike summa, mis on investeeritud pikaks ajaks, kasvab tänu liitintressile suuremaks kui suur summa, mis on investeeritud lühikeseks ajaks.
Vaatame näidet:
- Investor A alustab 25-aastaselt ja investeerib 50 eurot kuus kuni 35. eluaastani (kokku 10 aastat) ja siis lõpetab sissemaksed, kuid jätab raha kasvama.
- Investor B ootab, kuni saab 35-aastaseks, ja hakkab siis investeerima 50 eurot kuus kuni 65. eluaastani (kokku 30 aastat).
Eeldades keskmist 7-8% tootlust aastas, on 65. eluaastaks Investor A portfell sageli suurem või võrdne Investor B omaga, kuigi ta pani oma taskust mängu kolm korda vähem raha. See illustreerib ilmekalt, miks ei tasu oodata paremaid aegu – alusta täna sellega, mis sul on.
Automaatika on sinu edu võti
Inimloomus on investeerimise suurim vaenlane. Meil tekib kiusatus raha kulutada, kui näeme seda kontol, või tekib hirm turgude languse ees. Parim viis sellest hoiduda on protsessi automatiseerimine. Seadistage oma internetipangas püsikorraldus, mis kannab valitud summa (nt 30 eurot) investeerimiskontole või III sambasse kohe palgapäeval.
Kui raha liigub automaatselt, harjute kiiresti elama summaga, mis jääb järele. Te ei tunne sellest puudust, kuid taustal teie vara kasvab. Seda strateegiat nimetatakse “nähtamatuks rikastumiseks”.
Korduma kippuvad küsimused (FAQ)
Kui palju raha on vaja, et alustada investeerimist?
Tänapäeval saab alustada väga väikeste summadega. Näiteks III samba pensionifondi saab teha sissemakseid kasvõi 1 euro kaupa. Paljudes pankades on võimalik alustada mikroinvesteerimist (kasvukontod) juba 10-eurose sissemaksega. Oluline pole summa suurus, vaid regulaarsus.
Kas ma võin kogu oma raha kaotada?
Investeerimisega kaasneb alati risk, kuid pikaajaliselt ja hajutatult investeerides on kogu raha kaotamise tõenäosus äärmiselt väike. Kui investeerite laiapõhjalisse indeksfondi (mis sisaldab tuhandeid ettevõtteid), peaks nulli jõudmiseks pankrotistuma kogu maailma majandus. Üksikaktsiatesse või krüptovaluutasse investeerides on riskid oluliselt suuremad.
Kas ma peaksin enne investeerimist tasuma kõik oma võlad?
See sõltub võla intressimäärast. Kui teil on kõrge intressiga laene (kiirlaenud, krediitkaardivõlad, autoliisingud intressiga üle 5-7%), on majanduslikult mõistlikum suunata kogu vaba raha esmalt nende tagasimaksmiseks. See on garanteeritud tootlus. Madala intressiga kodulaenu ei pea enne investeerimist tingimata tagasi maksma.
Mis on parim investeering algajale?
Algajale, kellel puudub süvitsi minev huvi finantsanalüüsi vastu, on parimaks valikuks globaalsed indeksfondid (näiteks S&P 500 või MSCI World) või III pensionisammas. Need pakuvad automaatset hajutamist ja madalaid haldustasusid, mis on pikaajalise tootluse seisukohalt kriitilise tähtsusega.
Kuidas mõjutavad maksud minu investeeringuid?
Eestis on eraisikul võimalik kasutada investeerimiskontot, mis võimaldab tulumaksukohustust edasi lükata seni, kuni raha kontolt välja võetakse. See võimaldab reinvesteerida kasumi ilma vahepeal makse maksmata. III samba puhul kehtib tulumaksusoodustus sissemaksetelt, kuid väljamaksetele kehtivad teatud tingimused (nt vanusepiir soodsamaks väljumiseks).
Järjepidevus viib finantsvabaduseni
Investeerimine väikese sissetulekuga võib tunduda alguses nagu tilk meres. 20 või 30 eurot kuus ei tundu muutvat elukvaliteeti ega toovat rikkust. Kuid investeerimine on maraton, mitte sprint. Algusaastatel on kõige olulisem harjumuse tekitamine ja distsipliini kasvatamine. Kui suudate järjepidevalt investeerida väikeseid summasid, tekib teil oskus ja valmisolek hallata ka suuremaid summasid, kui sissetulekud tulevikus peaksid kasvama.
Pea meeles, et iga investeeritud euro on “töötaja”, mis töötab sinu heaks 24/7, ilma puhkepausideta. Isegi kui alustad tagasihoidlikult, oled sa juba eespool neist, kes ei alusta kunagi. Sinu tulevane mina tänab sind selle otsuse eest, mille teed täna – hakata oma raha peremeheks, sõltumata sellest, kui suur on number palgatšekil.
