Kas oled kunagi saatnud olulise e-kirja või avaldanud sotsiaalmeediapostituse ning märganud alles hetk hiljem, et sinna on lipsanud piinlik kirjaviga? See on tunne, mida on kogenud peaaegu igaüks meist. Eestlane on oma emakeele suhtes nõudlik ning vigane keelekasutus võib jätta kirjutajast lohaka või ebapädeva mulje, olgu tegemist tööalase kirjavahetuse, turundusteksti või lihtsa kommentaariga. Kuigi eesti keel on oma 14 kände ja keerulise lausestusega kurikuulsalt raske, on suurem osa igapäevastest vigadest tegelikult välditavad, kui tunda paari põhimõttelist reeglit. Selles artiklis ei loe me ette kuiva grammatikaõpikut, vaid vaatame praktilisi ja elulisi näiteid, mis aitavad sul kirjutada selgemalt, täpsemalt ja mis peamine – õigesti.
Suurim komistuskivi: komade panemine
Koma on vaieldamatult eesti keele kõige keerulisem kirjavahemärk, mis tekitab peavalu isegi filoloogidele. Siiski on olemas teatud “raudreeglid”, mille eksimatu tundmine aitab vältida 90% komavigadest. Enamasti pannakse koma liitlause osalausete vahele, kuid segadus tekib sageli just sidesõnadega.
Sidesõnad, mis nõuavad alati koma
Kõige lihtsam on meelde jätta sidesõnad, mille ette käib eesti keeles alati koma, kui need alustavad uut osalauset. Need on sõnad, mis selgitavad, põhjendavad või vastandavad.
- Et – “Ta ütles, et tuleb homme hiljem.”
- Sest – “Ma ei läinud õue, sest vihma sadas.”
- Kuid – “Tahtsin tulla, kuid jäin haigeks.”
- Vaid – “See ei ole mitte ainult ilus, vaid ka kasulik.”
- Siis – “Kui töö on tehtud, siis puhkame.”
- Aga – “Ilm oli ilus, aga külm.”
Oluline on märkida, et kui need sidesõnad ei alusta uut osalauset, vaid ühendavad vaid sõnu (näiteks “väike aga tubli”), siis koma alati ei panda, kuid täislause puhul on koma kohustuslik.
Petlikud sidesõnad “ja” ning “ning”
Kõige rohkem eksitakse sidesõnade “ja” ning “ning” puhul. Üldreegel ütleb, et nende ette koma ei käi. Siiski on siin oluline erand: kui need sidesõnad ühendavad lauseosi, mis muidu nõuaksid koma (näiteks kiilud või lisandid), võib koma osutuda vajalikuks hoopis teisel põhjusel. Tavapärases loetelus või kahe võrdväärse lause ühendamisel (“Mina loen ja sina kirjutad”) koma ei kasutata.
Sõnavara ja tähendusvead: kas “õieti” või “õigesti”?
Väga sageli kasutatakse sõnu, mis kõlavad sarnaselt, kuid mille tähendus on tegelikult erinev. Sellised vead torkavad silma just haritumale lugejale ja võivad muuta lause mõtet sootuks.
Õieti vs. Õigesti
See on üks levinumaid eksimusi kõnekeeles, mis kandub üle kirjakdeelde.
- Õigesti tähendab “veatult”, “korrektselt” või “reeglitepäraselt”. Näide: “Kas sa lahendasid ülesande õigesti?”
- Õieti tähendab “tõepoolest”, “tegelikult” või “õigupoolest”. Näide: “Ma ei saanud õieti arugi, mis juhtus.”
Kui soovid öelda, et keegi ei teinud vigu, kasuta alati sõna õigesti.
Järgi vs. Järele
Veel üks klassikaline paar, mida aetakse pidevalt segamini.
- Järgi tähendab millegi põhjal, alusel või kohaselt. Näide: “Tegutsesime plaani järgi” või “Lõhna järgi tundsin, et kook on valmis.”
- Järele tähendab millegi ülejäämist, millegi järele haaramist või kuhugi (kellegi kannule) minemist. Näide: “Tule mulle kooli järele”, “Kas suppi jäi järele?” või “Igatsen su järele.”
Lihtne nipp meeldejätmiseks: kui saad asendada sõnaga “alusel”, on see järgi. Kui tegevus on seotud liikumisega (järele minema) või allesjäämisega, on see järele.
Enamik vs. Enamus
Kuigi neid kasutatakse sünonüümidena, on keelekorraldajad soovitanud teha vahet:
Enamik viitab suuremale hulgale millestki (arvuliselt). Näiteks: “Enamik õpilasi (suurem osa) sai töö tehtud.”
Enamus viitab ülekaalule hääletamisel või võrdluses vähemusega. Näiteks: “Parlamendi enamus hääletas seaduse poolt.”
Igapäevases tekstis on kindlam kasutada sõna enamik, kui räägite suuremast osast inimestest või asjadest.
Kokku- ja lahkukirjutamise põhitõed
Kokku- ja lahkukirjutamine on eesti keeles keeruline, sest see sõltub sageli kontekstist ja tähendusest. Siiski on olemas paar lihtsat testi, mida kahtluse korral rakendada.
Kas see on üks mõiste?
Kuldreegel on järgmine: kui sõnad moodustavad koos uue, kindla mõiste, kirjutatakse need kokku. Kui mõlemad sõnad säilitavad oma algse tähenduse ja rõhutavad omadust, kirjutatakse need lahku.
- Vanaema (sugulane) vs. vana ema (eakas ema).
- Lapsepõlv (eluperiood) vs. lapse põlv (lapse kehaosa).
- Suurmees (tähtis tegelane) vs. suur mees (kasvult pikk mees).
Ne- ja line-liitelised omadussõnad
Sõnad, mis lõppevad liitega -ne või -line, kirjutatakse eelneva käändsõnaga kokku. See on reegel, mida rikutakse väga tihti reklaamtekstides.
- Eestikeelne (mitte “eesti keelne”)
- Raudteeline
- Tallinnapoolne
Erandiks on olukorrad, kus eelnev sõna on nimi või number – siis kasutatakse sidekriipsu: 20-aastane, Tartu-teemaline.
Numbrite ja lühendite korrektne vormistamine
Visuaalselt korrektne tekst äratab usaldust. Numbrite ja lühendite puhul on detailid need, mis loevad.
Tühikud ja märgid
Protsendimärgi ja arvu vahele ei käi tühikut, kui see tähistab protsenti arvust, kuid eesti keele reeglid on siin aja jooksul leebunud ja selguse huvides võib tühikut kasutada. Siiski on rangem reegel käändelõppude lisamisel. Kui kirjutad arvu numbritega, siis käändelõpu lisamisel kasuta sidekriipsu.
- Õige: 1990. aastal või 1990ndal (harvem).
- Väär: 1990-dal (kui, siis 1990-ndat).
- Kõige kindlam on aastaarvude puhul kasutada punkti: 1990. aastal.
Kuupäevad ja kellaajad
Eesti keeles pannakse kuupäeva järele punkt ja tühik. Kellaaegade puhul kasutatakse punkti, mitte koolonit (kuigi digimaailmas on koolon levinud).
- 1. jaanuar (mitte 1.jaanuar ega 1 jaanuar)
- Kell 14.30 (ametlikum) või 14:30 (rahvusvaheline standard)
Levinud stiilivead ehk kantseliit
Lisaks õigekirjale on oluline ka lause stiil. Üks suuremaid probleeme ametlikes tekstides on kantseliit – keeruline ja lohisev bürokraatiakeel, mis muudab teksti raskesti loetavaks. Kantseliiti iseloomustab tegusõnade asendamine nimisõnadega ja poolt-konstruktsioonid.
Näide kantseliidist: “Komisjoni poolt teostati kontrollimine.”
Parem sõnastus: “Komisjon kontrollis.”
Näide kantseliidist: “Tööde läbiviimine toimub kolmapäeval.”
Parem sõnastus: “Töid tehakse kolmapäeval.”
Vältige sõna “teostama”, kui saate kasutada lihtsamat tegusõna (tegema, ehitama, korraldama). Samuti on “läbi viima” sageli tarbetu asendussõna sõnale “korraldama”.
Korduma kippuvad küsimused (FAQ)
Siin on kiired vastused küsimustele, mis igapäevases keelekasutuses pidevalt esile kerkivad.
Kas pühad kirjutatakse suure või väikese tähega?
Eesti keeles kirjutatakse pühad, tähtpäevad ja nädalapäevad väikese algustähega. Seega on õige kirjutada jõulud, jaanipäev, sõbrapäev ja esmaspäev. Suure tähega kirjutatakse vaid isikunimedest tulenevad pühad (näiteks martinpäev on siiski üldjuhul väike, aga kui rõhutatakse nime, võib tekkida erandeid, kuid reeglina on kõik kalendripühad väikese tähega).
Kas “2024 a.” või “2024. a.”?
Lühendite puhul, mis lõppevad punkti ja tühikuga, tuleb olla täpne. “Aasta” lühend on a. Seega, kui lause on: “See juhtus 2024. aastal”, lühendatakse see 2024. a (arvu järel on punkt, sest see on järgarv, ja lühendi järel punkti üldjuhul pole, välja arvatud lause lõpus). Tihti kasutatakse lihtsalt 2024. a.
Millal kasutada “kellegi poolt”?
Eesti keeles tuleks poolt-konstruktsiooni vältida (passiiv), kui on võimalik öelda, kes tegevust tegi. “Raamat on kirjutatud Tammsaare poolt” on halb stiil. Õige on: “Raamatu kirjutas Tammsaare” või “Tammsaare kirjutatud raamat”.
Kas “internet” on suure või väikese tähega?
Sõna internet on eesti keeles üldnimi ja kirjutatakse väikese algustähega, täpselt nagu telefon, raadio või televisioon. Suure tähega kirjutamine on inglise keele mõju.
Kuidas ennetada vigu ja kasutada keeleabi
Keegi ei suuda kõiki reegleid peast teada ja see on täiesti normaalne. Professionaalsuse märk ei ole mitte see, et sa kunagi ei eksi, vaid see, et sa oskad oma kahtlusi kontrollida. Tänapäeval on selleks olemas suurepärased tasuta vahendid, mida tasub hoida veebilehitseja järjehoidjates.
Esimene ja kõige olulisem abimees on Sõnaveeb (sonaveeb.ee) või EKI ühendsõnastik. Sealt leiab vastuseid nii kokkukirjutamise, käänamise kui ka sõnatähenduste kohta. Kui kahtled, kas kirjutada sõna kokku või lahku, sisesta sõnad otsingusse – reeglina annab sõnastik selge vastuse koos näitelausetega.
Teine hindamatu tööriist on Eesti Keele Instituudi keelenõuvakk ja telefoniliin. Keelenõuvakk sisaldab tuhandeid varem küsitud küsimusi ja vastuseid, mis katavad suurema osa probleemsetest kohtadest. Samuti on olemas Filosofti speller, mida saab integreerida tekstitöötlusprogrammidesse, et püüda kinni lihtsamad trükivead.
Lõpetuseks tasub meeles pidada, et selge ja korrektne keel on austusavaldus lugeja vastu. Enne “Saada” või “Avalda” nupu vajutamist loe oma tekst alati veel kord rahulikult läbi, soovitavalt valjusti. See lihtne tegevus aitab märgata konarusi, mida silm muidu üle libiseks, ning tagab, et sinu sõnum jõuab kohale täpselt nii, nagu sa seda mõtlesid.
