Eesti keel on kahtlemata üks maailma ilusamaid, kõlarikkamaid ja nüansirikkamaid keeli, kuid selle valdamine kõrgtasemel on väljakutse isegi neile, kes on seda emapiimaga kaasa saanud. Meie keeleruum on täis ajaloolisi kihistusi, murdejooni ja üha tugevnevat survet inglise keele poolt, mis kõik kokku loovad soodsa pinnase eksimusteks. Sageli arvatakse ekslikult, et grammatikareeglid on vaid kooliõpilaste mure, kuid tegelikkuses libastuvad ka kogenud ajakirjanikud, poliitikud ja turundajad. Emakeelekõneleja “kõhutunne” on küll võimas tööriist, kuid grammatiliste peensuste puhul võib see meid vahel alt vedada, eriti kui igapäevane suhtluskeel on hakanud domineerima kirjakeele normide üle. Alljärgnevalt vaatame süvitsi viit levinumat karu, mille otsa komistatakse nii ametlikes e-kirjades kui ka sotsiaalmeedia postitustes, ning selgitame, kuidas neid vigu vältida.
1. Igavene segadus: “järgi” või “järele”?
See on tõenäoliselt üks levinumaid vigu, mida kohtab igapäevases keelekasutuses. Need kaks sõna kõlavad sarnaselt ja tunduvad täitvat sama funktsiooni, kuid nende tähendusväljad on eesti kirjakeeles konkreetselt piiritletud. Segadus tuleneb sageli kõnekeelest, kus lühem vorm “järgi” kipub asendama pikemat vormi “järele”, kuid korrektses tekstis on vahe tegemine hädavajalik.
Sõna “järgi” tähendab millegi alusel, põhjal või kohaselt. See viitab vastavusele mingile standardile, reeglile või eeskujule.
- Toimisin seaduse järgi (seaduse alusel).
- Sinu õpetuse järgi küpsetades tuli kook maitsev (õpetuse põhjal).
- Graafiku järgi peaks buss kohe saabuma.
Sõna “järele” omab aga ruumilist või ajalist tähendust, viidates millegi sappa, suunas, järelejäänud osale või vajadusele millegi suhtes.
- Mine poodi leiva järele (leiba tooma).
- Igatsen su järele.
- Lapsed jooksid bussi järele (bussi sappa).
- Vaata, mis tast järele on jäänud.
Lihtne rusikareegel meeldejätmiseks: kui sa lähed midagi tooma või haarama, siis sa lähed selle järele (käsi haarab järele). Kui sa teed midagi millegi põhjal, siis teed seda selle järgi.
2. Sõnade kokku- ja lahkukirjutamise peen kunst
Kokku- ja lahkukirjutamine on eesti keele ortograafia üks keerukamaid peatükke, mis valmistab peavalu isegi filoloogidele. Siin ei aita alati loogika, vaid sageli tuleb tunda reegleid ja nende erandeid. Üks levinumaid eksimusi tekib nimisõnade ja omadussõnade ühendamisel.
Nimisõna + nimisõna
Kõige sagedasem viga on kahe nimisõna lahku kirjutamine olukorras, kus nad moodustavad ühtse mõiste. Reegel ütleb, et kui esimene sõna on ainsuse omastavas käändes (kelle? mille?) ja märgib teise sõna liiki või laadi, kirjutatakse need kokku.
- Raudteejaam (mitte raudtee jaam) – see on kindlat tüüpi jaam.
- Lasteaed (mitte laste aed) – see on asutus, mitte lihtsalt aed, mis kuulub lastele.
- Töövihik – kindlat liiki vihik.
Erandiks on olukorrad, kus esimene sõna märgib konkreetset omanikku või kuuluvust praegusel hetkel. Näiteks “naabri auto” kirjutatakse lahku, sest see on auto, mis kuulub naabrile, mitte automark nimega “naabriauto”.
Omadussõna + nimisõna
Siin kehtib reegel, et kui omadussõna ja nimisõna moodustavad omaette tähendusega mõiste, kirjutatakse need kokku. Tavalised omadussõnad kirjutatakse nimisõnast lahku.
- Vanaema (sugulane) vs vana ema (ema, kes on eakas).
- Suurmees (tähtis tegelane) vs suur mees (kogukas mees).
- Uusaasta (1. jaanuar) vs uus aasta (kogu saabuv aasta).
3. Kas sa räägid “õigesti” või “õieti”?
See paar on klassikaline näide sellest, kuidas sõnad võivad tunduda sünonüümidena, kuid kannavad tegelikult täiesti erinevat informatsiooni. Nende väärkasutus võib muuta lause mõtte vastupidiseks või tekitada kuulajas segadust.
“Õigesti” on vastand sõnale “valesti”. See tähendab korrektselt, veatult, reeglitepäraselt.
- Ta lahendas matemaatikaülesande õigesti.
- Kas ma hääldasin sinu nime õigesti?
“Õieti” tähendab aga “tõtt-öelda”, “tegelikult” või “õigupoolest”.
- Ma ei saanud õieti arugi, mis juhtus (ma ei saanud tegelikult arugi).
- Õieti peaksime me juba minema hakkama.
Viga tekib siis, kui öeldakse: “Kirjuta see sõna õieti.” See on keeleliselt ebatäpne. Korrektne on öelda: “Kirjuta see sõna õigesti.”
4. Võõrmõjudest tulenevad lauseehituse vead
Inglise keele domineerimine meedias ja internetis on toonud eesti keelde hulgaliselt toortõlkeid ja võõrapäraseid konstruktsioone. Need ei ole otsesed grammatikavead kooliõpiku mõttes, kuid need rikuvad eesti keele loomulikku struktuuri ja selgust.
Passiivi liigne kasutamine (“poolt”-konstruktsioon)
Inglise keeles on levinud konstruktsioon “by someone”, mis eesti keeles tõlgitakse sageli kohmakalt “kellegi poolt”. Eesti keel eelistab aktiivset lauseehitust.
- Kohmakas: See otsus võeti vastu juhatuse poolt.
- Loomulik: Juhatus võttis selle otsuse vastu.
Vale käändevalik (rektsioonivead)
Teine levinud probleem on see, et unustatakse, millist käänet eesti tegusõna nõuab, ja kasutatakse selle asemel inglise loogikat.
- Sarnanema: Paljud ütlevad “sarnaneb kellegile” (inglise similar to), kuid eesti keeles on traditsiooniliselt korrektne “sarnaneb kellega”. (Uuemad keeleallikad lubavad mööndustega ka “kellele”, kuid nõudlikus tekstis on “kellega” kindlam valik).
- Baseeruma: Sageli öeldakse “baseerub millegil”, kuid eesti keeles on parem kasutada omasõnu nagu “põhineb millelgi” või “tugineb millelegi”.
5. Koma – sõber või vaenlane?
Komad on kirjavahemärgid, mis aitavad teksti liigendada ja mõtet selgemaks teha. Ometi on komavead ühed sagedasemad eksimused, mida tehakse. Üks levinud müüt on see, et “et”, “sest”, “kuid” ette käib alati koma. Enamasti on see tõsi, kuid on oluline mõista lauseehitust laiemalt.
Koma sidesõna “ja” ees
Üldreegel ütleb, et sidesõna “ja” ette koma ei panda. Kuid siin on oluline erand: kui “ja” ühendab kahte osalauset, millel on erinevad alused (tegijad), on koma põhjendatud teatud keerukamate lausestruktuuride puhul, kuid lihtlausete ühendamisel koma ei panda. Suurem viga tehakse aga siis, kui jäetakse koma panemata loeteludes või kiilude puhul.
Koma “kui” ees
Sidesõna “kui” on petlik. Selle ette käib koma siis, kui sellega algab uus osalause (kõrvallause), milles on öeldis (tegusõna).
- Ma ei tea, kui kaua see aega võtab. (Siin on kaks osalauset: “ma ei tea” ja “kaua see aega võtab”).
Koma aga ei panda, kui “kui” on võrdluse tähenduses või esineb ühendites.
- Ta on kaval kui rebane. (Võrdlus)
- Tere tulemast kui ei saja. (Siin on piiripealne, aga lihtne võrdlus ei vaja koma).
- Niipea kui võimalik. (Püsiühend).
Korduma kippuvad küsimused (KKK)
Kas eesti keel on tõesti üks maailma raskemaid keeli?
Keeleteadlaste hinnangul kuulub eesti keel keskmise raskusastmega keelte hulka. Raskeks teeb selle 14 käänet ja rohked erandid, kuid hääldus on võrreldes näiteks hiina või prantsuse keelega üsna reeglipärane – kirjutame ja hääldame enamasti samamoodi.
Kuidas ma saan oma õigekirja kõige kiiremini parandada?
Kõige tõhusam viis on lugemine. Kvaliteetse ilukirjanduse ja ajakirjanduse lugemine treenib aju märkama õigeid lausemustreid. Samuti soovitame kasutada “Eesti õigekeelsussõnaraamatut” (ÕS) ja Eki.ee keelenõuvakka, mis on hindamatud abimehed kahtluste korral.
Kas murdekeele kasutamine on viga?
Ei, murdekeel ei ole viga, see on keele rikkus. Viga on see vaid siis, kui murdelisi vorme kasutatakse ranges ametlikus kirjakeeles (nt seaduseelnõus või ametikirjas), kus nõutakse normeeritud eesti kirjakeelt.
Miks muutuvad keelereeglid ajas?
Keel on elav organism, mis kohaneb kasutajate vajadustega. Mõned vormid, mida varem peeti vigaseks, võivad muutuda normiks, kuna enamik inimesi kasutab neid loomulikult. Keelekorraldajad jälgivad tegelikku keelekasutust ja teevad sellest lähtuvalt otsuseid, kas reeglit lõdvendada või mitte.
Keelehoole kui igapäevane harjumus
Korrektne emakeel ei ole pelgalt reeglite kogum, vaid märk austusest vestluspartneri ja kultuuri vastu. Grammatikareeglite tundmine annab kirjutajale enesekindluse ja tagab, et tema sõnum jõuab kohale täpselt sellisena, nagu see oli mõeldud. Vigane tekst võib lugeja tähelepanu sisult kõrvale juhtida või tekitada usaldamatust autori kompetentsuse suhtes.
Oluline on mõista, et keegi pole sündinud täiusliku keeleoskusega. Isegi filoloogid kontrollivad sõnaraamatutest järele sõnade käänamist või kokkukirjutamist. Tänapäeva digitaalses maailmas on abivahendid vaid paari hiireklõpsu kaugusel. Võtke aega, et oma tekstid enne saatmist või avaldamist üle lugeda, ning kui tekib kahtlus – kontrollige. See väike lisapingutus tõstab teie tekstide kvaliteeti märgatavalt ja aitab hoida eesti keele kaunist kõla ka tulevastele põlvedele.
