Eestimaa loodus on oma mitmekesisuses ja kättesaadavuses tõeline privileeg, mida paljud meist peavad iseenesestmõistetavaks, kuid mis pakub maailma mastaabis harukordset rahu ja puutumatust. Meie kodumaa metsades, rabades ja rannikualadel peitub vägi, mis aitab põgeneda argipäeva rutiini eest ning taastada vaimset tasakaalu. Olenemata sellest, kas otsite füüsilist väljakutset pakkuvat pikka matkarada või rahulikku laudteed perega jalutamiseks, leidub Eestis igale maitsele sobiv sihtkoht. Käesolev hooaeg on eriti sobilik avastamaks paiku, kus loodus on oma elutsüklis kõige aktiivsem või vastupidi – pakub müstilist vaikust ja silmailu, mida teistel aastaaegadel ei kohta.
Lahemaa rahvuspark – Põhja-Eesti mitmekesine pärl
Lahemaa on kahtlemata Eesti tuntuim ja vanim rahvuspark, olles paljude jaoks esimene kokkupuude organiseeritud loodusturismiga. Kuid Lahemaa ei ole vaid Viru raba, kuigi viimane on oma ligipääsetavuse tõttu äärmiselt populaarne. Sel hooajal tasub Lahemaal vaadata kaugemale tavapärastest turismimagnetitest ja süveneda selle piirkonna tegelikku rikkusesse, mis ühendab endas nii rannikuküla kultuuri kui ka ürgmetsa vaikust.
Üks piirkonna suurimaid väärtusi on selle geoloogiline ja maastikuline mitmekesisus. Siin kohtuvad kivised rannad, liivased luited, suursugused joad ja sügavad metsad. Oandu-Ikla matkatee alguspunkt asub just siin, pakkudes võimalust teha tutvust Eesti pikima matkaraja esimeste kilomeetritega. Lisaks tasub külastada:
- Käsmu kaptenite küla: See poolsaar pakub imelisi vaateid merele ja kivikülvidele. Käsmu matkarada (umbes 14 km) viib teid läbi rannametsade ja mööda kivist rannajoont, kus ajalugu ja loodus põimuvad.
- Nõmmeveski ja juga: Valgejõe kanjonis asuv Nõmmeveski on tööstuspärandi ja loodusjõudude kohtumispaik. Vana hüdroelektrijaama varemed ja kohisev juga loovad dramaatilise vaatepildi.
- Harasoo ja Juminda poolsaar: Kui otsite eraldatust, on Juminda poolsaare tipp ja sealne majakas suurepärane sihtkoht, kus tunnetada Läänemere avarust.
Soomaa rahvuspark ja viies aastaaeg
Soomaa on unikaalne mitte ainult Eestis, vaid kogu Euroopas. See on paik, kus loodus dikteerib inimtegevust rohkem kui kusagil mujal. Kuigi Soomaa on kuulus oma suurvee ehk “viienda aastaaja” poolest, on see sihtkoht külastamist väärt aastaringselt. Suvel ja sügisel pakuvad sealsed jõed ideaalseid tingimusi kanuutamiseks, võimaldades ligipääsu paikadele, kuhu jalgsi ei pääse.
Soomaa külastuskeskuse juures Tõramaal saab alguse mitu õpperada, kuid tõelise elamuse saamiseks soovitame suunduda Riisa rabasse. Sealne laudtee on üks paremini hooldatuid ja ligipääsetavamaid, sobides ka ratastooli või lapsevankriga liikujatele teatud ulatuses. Raba vaatetornist avaneb lummav vaade laugastele ja rabamaastikule, mis on eriti fotogeeniline päikesetõusu ajal.
Kanuumatkad ja haabjakultuur
Soomaa lahutamatuks osaks on ühepuulootsik ehk haabjas. See UNESCO vaimse kultuuripärandi nimistusse kuuluv traditsioon on elav ajalugu. Külastades Soomaad, tasub kindlasti uurida kohalikelt matkakorraldajatelt võimalust osaleda haabja ehitamise töötoas või teha sõit selle iidse veesõidukiga. See annab matkale sügavama kultuurilise mõõtme ja aitab mõista, kuidas meie esivanemad veega kooskõlas elasid.
Matsalu rahvuspark – linnuvaatlejate paradiis
Lääne-Eestis asuv Matsalu rahvuspark on rahvusvaheliselt tunnustatud linnukaitseala. See on peatuspaik miljonitele rändlindudele, kes liiguvad Arktika ja Lääne-Euroopa vahel. Isegi kui te ei ole kirglik ornitoloog, on Matsalu avarad rannaniidud ja roostikud vaatamisväärsus omaette.
Matsalu külastamisel on võtmesõnaks kannatlikkus ja binokkel. Piirkonnas asub mitmeid vaatetorne, millest tuntuimad on:
- Haeska vaatetorn: Seda peetakse üheks parimaks linnuvaatlustorniks Põhja-Euroopas liigirikkuse poolest. Siit avaneb vaade laiale rannaniidule ja lahele.
- Keemu vaatetorn: Asub Matsalu lahe lõunakaldal ja pakub suurepäraseid vaateid roostikele ja seal pesitsevatele lindudele.
- Kloostri vaatetorn: Ligipääs on veidi keerulisem suurvee ajal, kuid vaade Kasari jõe luhale on vaeva väärt.
Matsalu ei ole aga ainult linnud. See on ka pärandkultuurmaastik, kus hooldatakse traditsioonilisi puisniite. Jalutuskäik Penijõe mõisa ümbruses ja sealsetel matkaradadel annab hea ülevaate piirkonna ajaloost ja looduskaitsest.
Karula rahvuspark – Lõuna-Eesti kuppelmaastikud
Kui Põhja- ja Lääne-Eesti on tuntud oma rannikute ja soode poolest, siis Lõuna-Eesti pärl on Karula rahvuspark. See on Eesti väikseim rahvuspark, kuid oma maastiku poolest üks vaheldusrikkamaid. Siin domineerivad jääajast pärinevad kuplid ja nende vahel asuvad järvesilmad, luues n-ö mosaiikmaastiku.
Karula on ideaalne sihtkoht neile, kes naudivad mägisemat (Eesti mõistes) maastikku ja metsaradu. Ähijärve teerada on suurepärane alguspunkt, viies matkaja ümber piirkonna suurima järve. Karula eripäraks on ka pärandkultuuri säilitamine – siin näeb siiani suitsusaunu ja vanu talukohti, mis on harmooniliselt loodusesse sobitunud.
Eraldi mainimist väärib Tornimäe vaatetorn, mis asub Rebasemõisa kandis. Sealt avanev vaade üle Lõuna-Eesti metsade ja küngaste on hingemattev, eriti sügisese lehevarisemise ajal, kui maastik värvub kuldseks ja punaseks.
Alutaguse rahvuspark – metsik ida
Alutaguse on Eesti noorim rahvuspark, mis loodi eesmärgiga kaitsta Ida-Eesti ulatuslikke soo- ja metsamaastikke. See on piirkond, mis on tuntud oma metsikuse poolest – siin on karude, huntide ja ilveste elupaigad. Alutaguse on sihtkoht tõsisele loodushuvilisele, kes ei pelga veidi raskemini läbitavaid radu ja soovib kogeda tõelist taigat.
Kindlasti tasub külastada Kotka matkarada Iisaku lähedal, mis tutvustab soostuvaid metsi ja rabamaastikku. Alutaguse on ka koduks lendoravale, haruldasele liigile, kelle elupaikade kaitse on kriitilise tähtsusega. Kuigi lendoravat ennast on päeval raske märgata, on teadmine nende kohalolust matkale lisaväärtuseks.
Korduma kippuvad küsimused (FAQ)
Looduses liikumine tekitab sageli praktilisi küsimusi, eriti neil, kes pole igapäevased matkajad. Siin on vastused levinumatele küsimustele seoses Eesti looduskaitsealade külastamisega.
Kas rahvusparkidesse sissepääs on tasuline?
Ei, Eestis on riiklike rahvusparkide ja looduskaitsealade külastamine ning sealsetel RMK (Riigimetsa Majandamise Keskus) matkaradadel liikumine kõigile tasuta. Mõned erateenused, nagu giidiga matkad, kanuurent või muuseumipiletid külastuskeskustes, on tasulised.
Kas koeraga tohib matkarajale minna?
Jah, enamasti on koerad lubatud, kuid nad peavad olema alati rihma otsas. See on vajalik nii metsloomade ja lindude rahu tagamiseks (eriti pesitsusajal) kui ka teiste matkajate turvalisuse huvides. Mõnedel spetsiifilistel laudteedel või karjamaadel, kus liiguvad veised, võib koertega liikumine olla piiratud, seega jälgige alati silte.
Kus tohib telkida ja lõket teha?
Looduskaitsealadel ja rahvusparkides tohib telkida ja lõket teha ainult selleks ettenähtud ja tähistatud kohtades. RMK on rajanud sadu lõkke- ja telkimiskohti, mis on varustatud puude ja sageli ka välikäimlaga. Suvalises kohas metsa all telkimine ja lõkke tegemine on rangelt keelatud, et vältida tuleohtu ja pinnase kahjustamist.
Mida teha tekkiva prügiga?
Kehtib kuldne reegel: “Kõik, mis metsa viid, tood ka metsast välja.” Loodusesse ei tohi jätta ühtegi kommipaberit, pudelit ega toidupakendit. Isegi biolagunevad jäätmed (nagu banaanikoored) on soovitatav kaasa võtta või matta sügavale maasse (kui see on lubatud), sest need ei kuulu kohalikku ökosüsteemi ja rikuvad visuaalset pilti.
Loodushoid ja vastutustundlik reisimine
Eesti looduskaitsealade ja rahvusparkide külastamine on suurepärane viis puhkamiseks, kuid see toob kaasa ka vastutuse. Meie rabad, metsad ja rannaniidud on haprad ökosüsteemid, mis vajavad kaitset inimtegevuse mõjude eest. “Jäta jälgi jätmata” põhimõte peaks olema iga matkaja mantra. See tähendab mitte ainult prügi koristamist, vaid ka vaikuse hoidmist, radadelt mitte kõrvalekaldumist (et säästa pinnast ja taimestikku) ning lugupidavat suhtumist teistesse looduses viibijatesse.
Planeerides oma järgmist väljasõitu, tasub mõelda ka hooajalisusele ja kellaaegadele. Populaarsed rabad on nädalavahetuse keskpäeval sageli rahvarohked. Valides külastuseks varahommiku või hilisõhtu, saate osaks vahetumast looduskogemusest ning suurema tõenäosusega kohtate ka metsloomi. Avastamisrõõmu pakuvad ka vähemtuntud kaitsealad, mis võivad olla sama maalilised kui suured rahvuspargid, kuid pakuvad suuremat privaatsust. Hoidkem Eestimaa loodust, et ka tulevased põlved saaksid nautida seda rohelist rikkust.
