Kui küsida keskmiselt eestlaselt, milline on Eesti pikim jõgi, kõlab vastusena sageli Pärnu jõgi. See on arusaadav, sest aastakümneid on kooliõpikutes ja rahvasuus just seda veekogu peetud meie vetevõrgu kuningaks. Ometi on geograafia ja täpsemad mõõtmistehnoloogiad ajas muutunud ning tõde on tegelikult mõnevõrra teistsugune. Eesti jõgede maailm on märksa mitmekesisem ja nüansirohkem, kui esmapilgul tunduda võib, peites endas nii ajaloolisi vaidlusi, üllatavaid loodusnähtusi kui ka suurepäraseid võimalusi aktiivseks puhkuseks. Selles artiklis sukeldume sügavale Eesti hüdroloogia saladustesse, et selgitada välja tõde ja lükata ümber levinud müüdid.
Müüdid ja tegelikkus: Võhandu versus Pärnu jõgi
Aastaid kestnud vaidlus Eesti pikima jõe tiitli üle on tänaseks saanud ametliku lahenduse, kuid vana teadmine on visa kaduma. Tegelikult on Eesti pikim jõgi Võhandu jõgi, mille pikkuseks mõõdetakse tänapäevaste andmete kohaselt 162 kilomeetrit. Pärnu jõgi, mida pikka aega peeti liidriks, jääb oma 144 kilomeetriga kindlale teisele kohale.
Segadus tuleneb suuresti sellest, kuidas jõgede pikkust ajalooliselt mõõdeti ja milliseid harusid peeti jõe alguseks. Nõukogude ajal ja veel 1990ndate alguses kasutati vähem täpseid kaardistamismeetodeid. Lisaks on jõed “elusad” organismid – nende sängid muutuvad, tehakse maaparandustöid ja õgvendamisi, mis võivad jõe kogupikkust muuta. Võhandu jõe puhul on oluline märkida, et see voolab täies ulatuses Eesti territooriumil, mis teeb sellest vaieldamatu rahvusliku rekordiomaniku.
Siin on ülevaade Eesti viiest pikimast jõest tänapäevaste andmete põhjal:
- Võhandu jõgi – 162 km
- Pärnu jõgi – 144 km
- Põltsamaa jõgi – 135 km
- Pedja jõgi – 122 km
- Keila jõgi – 116 km
Võhandu jõe teekond ja iseloom
Võhandu jõgi ei ole mitte ainult statistiline rekordiomanik, vaid ka erakordselt kauni ja vaheldusrikka loodusega veekogu. Jõgi saab oma alguse Otepää kõrgustikult, täpsemalt Saverna küla lähistelt, ja suubub Lämmijärve. Oma pikal teekonnal läbib see Lõuna-Eesti kuppelmaastikke, metsi ja asulaid, pakkudes elupaika mitmekesisele faunale ja floorale.
Ülemjooksul on Võhandu pigem kitsas ja kiire vooluga oja, kuid mida lähemale suudmele, seda majesteetlikumaks see muutub. Jõe kesk- ja alamjooksul paljanduvad kuulsad liivakivikaldad, mis on muutnud selle piirkonna üheks armastatumaks turismisihtkohaks. Eriti tuntud on Süvahavva ja Võuküla ümbrus, kus jõeorg on sügav ja loodus ürgne. See piirkond on kaitse all Võhandu jõe hoiualana, et säilitada väärtuslikke elupaiku, sealhulgas jäälinnu ja harjuse kudemispaiku.
Ajalooliselt on jõel olnud ka teine nimi – Püha jõgi. Pärimuse kohaselt peeti jõge pühaks ja selle reostamine või tõkestamine oli rangelt keelatud. Ajalooürikutes on teada isegi “Pühajõe mäss” 17. sajandist, mil talupojad lõhkusid mõisnike ehitatud veskitammi, kuna uskusid, et jõe tõkestamine on vihastanud jumalaid ja toonud kaasa ikalduse.
Miks Pärnu jõgi on endiselt strateegiliselt olulisem?
Kuigi Pärnu jõgi kaotas pikkusrekordi, on see mitmes muus kategoorias endiselt Eesti tähtsaim siseveekogu. Kui rääkida valgla suurusest ehk territooriumist, millelt vesi jõkke koguneb, on Pärnu jõgi võimsam kui Võhandu. Pärnu jõe valgla hõlmab ligikaudu 6920 ruutkilomeetrit, mis moodustab märkimisväärse osa Eesti pindalast.
Pärnu jõgi on eluliselt tähtis transpordikoridor ja magevee allikas, suubudes otse Liivi lahte Pärnu linna südames. Erinevalt Võhandust, mis suubub järve (Lämmijärv), on Pärnu jõel otsene ühendus merega, mis on ajalooliselt soodustanud kaubandust ja laevatamist. Lisaks on Pärnu jõgikond kuulus oma lisajõgede rohkuse poolest – Navesti, Halliste ja Reiu jõed toovad sinna tohutul hulgal vett, muutes kevadised suurveed Pärnu ja Soomaa piirkonnas vaatemänguliseks sündmuseks.
Emajõgi ja Narva jõgi – erilised kategooriad
Kui rääkida Eesti jõgedest, ei saa mööda vaadata kahest hiiglasest, mis pikkuse edetabeli tipus ei trooni, kuid on veehulga poolest ülivõimsad. Need on Suur Emajõgi ja Narva jõgi.
Suur Emajõgi on küll vaid umbes 100 kilomeetrit pikk, kuid see on ainus täies ulatuses laevatatav jõgi Eestis. See ühendab kahte Eesti suurimat järve – Võrtsjärve ja Peipsit. Emajõgi on Tartu sümbol ja Lõuna-Eesti tuiksoon, millel on sügav kultuuriline tähendus.
Narva jõgi on aga omaette fenomen. Pikkuselt on see vaid 77 kilomeetrit, kuid vooluhulga poolest on tegemist Eesti kõige veerohkema jõega. Kuna see on piirijõgi Eesti ja Venemaa vahel, ei käsitleta seda sageli “Eesti sisejõena” samas kategoorias Võhanduga. Narva jõe vooluhulk on nii suur, et see ületab kõigi teiste Eesti jõgede oma mitmekordselt, viies Peipsi järve veed Soome lahte.
Aktiivne puhkus: Võhandu maraton
Võhandu jõe populaarsuse taga ei ole mitte ainult geograafiline fakt selle pikkusest, vaid ka maailmakuulus spordisündmus. Iga aasta kevadel toimub seal Võhandu maraton, mis on üks Euroopa suurimaid ja raskemaid aerutamismaratone. Tuhanded osalejad läbivad ühe päeva jooksul 100 kilomeetrit Tamulast Võõpsuni.
See üritus on suurepäraselt ära kasutanud jõe iseloomu – segu rahulikust voolust ja tehniliselt nõudlikest kärestikest vanade veskikohtade juures. Maraton on toonud piirkonda märkimisväärset tuntust ja tõestanud, et Eesti jõed on suurepärased sihtkohad veeturismiks. Lisaks maratonile on jõgi aastaringselt populaarne kanuumatkajate seas, kes soovivad nautida liivakivipaljandeid rahulikus tempos.
Korduma kippuvad küsimused (FAQ)
1. Kas on võimalik, et mõni jõgi on tegelikult veel pikem kui Võhandu?
Kui arvestada ainult Eestis voolavaid jõgesid, siis ei. Kui aga vaadata jõgesid, mis voolavad läbi mitme riigi, on olukord keerulisem. Näiteks Koiva (Gauja) jõgi on kokku 452 km pikk, kuid Eestis voolab sellest vaid 22 km pikkune lõik (piirijõena). Seega, “Eesti pikima jõe” tiitel kuulub kindlalt Võhandule, kuna see asub täies mahus siin.
2. Milline on Eesti sügavaim jõgi?
Eesti sügavaimaks jõeks peetakse Suurt Emajõge. Selle sügavus võib ulatuda kohati üle 11 meetri, olles samal ajal ka laevatatav. Enamik teisi Eesti jõgesid on suhteliselt madalad.
3. Miks on jõgede pikkused erinevates allikates erinevad?
Jõgede pikkus sõltub mõõtmismetoodikast. Kas arvestatakse kõiki väikeseid lookeid? Kust täpselt loetakse jõe algust (lähtet)? Kas on tehtud maaparandustöid, mis jõge õgvendasid (sirgendasid)? Tänapäevased digitaalsed kaardid ja GPS-mõõtmised on andnud meile täpsemad tulemused kui vanad paberkaardid.
4. Milline jõgi on kalastajate seas populaarseim?
See sõltub püügiviisist ja sihtkalast. Pärnu jõgi on tuntud oma kevadise särje- ja vimmariigi poolest. Emajõgi on latika- ja koha püüdjate lemmik. Võhandu ja selle lisajõed meelitavad neid, kes jahivad forelli (teatud lõikudes on püük piiratud). Narva jõgi on tuntud suurte lõhede ja silmude poolest.
Ökosüsteemide taastamine ja paisude eemaldamine
Viimastel aastakümnetel on Eesti jõgede juures fookus nihkunud pelgalt pikkuse ja vooluhulga mõõtmiselt nende ökoloogilise tervise taastamisele. Üks olulisemaid teemasid on olnud paisude eemaldamine, et võimaldada siirdekaladel taas oma ajaloolistesse kudemispaikadesse jõuda. Selles vallas on suurima tähelepanu all olnud just Pärnu jõgi.
Sindi paisu lammutamine Pärnu jõel oli monumentaalne sündmus Eesti looduskaitses. See avas sadu kilomeetreid jõestikku (sh lisajõed) lõhele, meriforellile ja teistele liikidele, kes olid aastakümneid olnud betoonseinaga eraldatud. Sarnaseid projekte on kavandatud või teostatud ka teistel jõgedel, sealhulgas Õhne ja Jägala jõel, kuigi viimase puhul on vaidlused hüdroenergia ja looduskaitse vahel endiselt tulised.
Võhandu jõel on samuti mitmeid vanu veskikohti ja paise. Kuigi need on osa kultuuripärandist ja pakuvad silmailu ning seiklust kanuutajatele, on need kaladele sageli ületamatuks takistuseks. Tänapäeva väljakutse ongi leida tasakaal ajaloolise pärandi, rohelise energia tootmise ja loodusliku mitmekesisuse säilitamise vahel. Jõgi ei ole lihtsalt vesi, mis voolab punktist A punkti B – see on elukoridor, mis ühendab erinevaid maastikke ja elupaiku. Kliimamuutuste kontekstis muutub jõgede roll veeringluse reguleerijana ja elurikkuse hoidjana üha kriitilisemaks, sõltumata sellest, kas tegemist on 162-kilomeetrise Võhandu või lühema, kuid veerohke Narva jõega.
