Eestimaa suvi ja puhkuseperioodid toovad sageli kaasa tuttava mustri: inimesed suunduvad massiliselt Pärnu randa, jalutavad Tallinna vanalinnas või sõidavad praamiga Saaremaale. Kuigi need on kahtlemata imelised sihtkohad, peidab meie kodumaa endas sadu vähemavastatud aardeid, mis pakuvad rahu, vaikust ja unustamatuid elamusi ilma suurte rahvahulkadeta. Kodumaine turism on viimastel aastatel teinud läbi suure arengu ning üha enam reisihuvilisi otsib autentsust ja kontakti puutumata loodusega. Kui tunned, et oled Viru raba laudtee juba liiga mitu korda läbi kõndinud ja otsid midagi värsket, siis see artikkel on mõeldud just sinule.
Miks eelistada vähetuntud sihtkohti populaarsetele magnetitele?
Reisimine ei tähenda alati vaid sihtpunkti jõudmist, vaid ka teekonda ja kohapealset atmosfääri. Populaarsed turismiobjektid on sageli ülerahvastatud, mis võib röövida paigalt selle maagia ja rahu, mida loodusest otsima minnakse. Valides vähemkäidud rajad, toetad sa hajutatud turismi, mis on keskkonnale säästlikum ning aitab elavdada elu ka väljaspool suuri tõmbekeskusi.
Lisaks pakuvad “peidetud pärlid” sageli ehedamat kogemust. Seal ei pruugi olla suuri hotelle ega kalleid restorane, kuid selle asemel leiad eest kohalikud inimesed, puutumata maastikud ja ajaloo, mis räägib enda eest vaikuses. Järgnevalt toome teieni viis erilist paika Eestis, mis väärivad kindlasti avastamist.
1. Tuhu sooraba – Lääne-Eesti vaikuse tempel
Kui räägitakse rabadest, meenuvad enamikule koheselt Soomaa või Viru raba. Kuid Lääneranna vallas, Pärnumaa ja Läänemaa piiril, asub üks Eesti omapärasemaid soid – Tuhu sooraba. See on paik, kus aeg justkui peatub.
Tuhu teeb eriliseks tema ligipääsetavus ja arhitektuuriline lahendus. Rabasse viib lühike, kuid äärmiselt meeleolukas laudtee, mis kulmineerub ainulaadse vaatetorniga. Erinevalt tavapärastest puidust tornidest on siinne vaateplatvorm tuntud oma moodsa disaini ja “trepi” kuju poolest, mis sobitub maastikuga ideaalselt. Tornist avaneb vaade, mis on ühtaegu nii minimalistlik kui ka lummav – lõputu tasandik, madalad sookased ja vaikus, mida katkestab vaid tuule vihin või sookurgede hüüded.
Mida Tuhu soorabas tähele panna?
- Taimestik: Kevaditi ja suve alguses õitsevad seal sookailud, mis täidavad õhu uimastava aroomiga. Sügisel muutub raba punetavaks jõhvikaväljaks.
- Ligipääs: Tuhu matkarada on võrdlemisi lühike (umbes 1 km), mis teeb selle ideaalseks peatuseks lastega peredele või neile, kes ei soovi pikka rännakut ette võtta, kuid tahavad kogeda raba olemust.
- Fotograafia: See on paradiis fotograafidele, eriti päikesetõusu ja -loojangu ajal, mil madal päike joonistab välja soomätaste tekstuurid.
2. Paganamaa maastikukaitseala – müstika ja pärimus Lõuna-Eestis
Eesti kagunurgas, otse Läti piiri ääres Võrumaal, asub paik nimega Paganamaa. Juba nimi ise viitab millelegi salapärasele ja iidsele. See on piirkond, kus legendid ja reaalsus segunevad künklikul maastikul, pakkudes matkajale nii füüsilist koormust kui ka vaimset rännakut.
Rahvapärimuse kohaselt on siinsed orud ja künkad Vanapagana enda kätetöö või tema tegevuse tagajärg. Maastikukaitseala peidab endas sügavaid orgusid, mida nimetatakse “haudadeks” (nt Liivahaud, Mudahaud), ja nende vahel kõrguvaid järske nõlvu. Siin asuvad ka maalilised järved, mis moodustavad piiri Eestiga ja Lätiga.
Matkarajad on siin mitmekesised, ulatudes paarist kilomeetrist pikemate rännakuteni. Kõige tuntum on Paganamaa õpperada, mis tutvustab nii piirkonna geoloogiat kui ka rikkalikku folkloori. Raja ääres on vaatetornid, kust avanevad suurepärased vaated Läti metsadele ja kohalikele järvesilmadele.
3. Hara allveelaevasadam – ajalooline betoonhiiglane Lahemaal
Kui enamik looduskauneid kohti Eestis seostub metsade ja rabadega, siis Hara sadam Lahemaa rahvuspargis pakub hoopis teistsugust elamust. See on mälestusmärk Nõukogude Liidu militaarpärandist, mis seisab tänaseni monumentaalse ja veidi kõhedust tekitava betoonhiiglasena keset kaunist rannikut.
Külma sõja ajal asus siin salajane baas, kus demagnetiseeriti allveelaevu, et muuta need meremiinidele ja radaritele nähtamatuks. Täna on hiiglaslikud kai- ja sadamarajatised avatud külastajatele (piletiga ala), pakkudes sürreaalset kontrasti laguneva betooni, värvika grafitikunsti ja selge merevee vahel.
Miks külastada Hara sadamat?
- Ajalugu: Kohapeal on infotahvlid ja võimalus tellida giidiga ekskursioone, mis avavad selle salajase objekti mineviku.
- Atmosfäär: Jalutuskäik pikal kail, kus lained laksuvad vastu betooni ja tuul vihiseb läbi lagunenud konstruktsioonide, on elamus omaette.
- Asukoht: Hara asub Lahemaa südames, mis tähendab, et külastuse saab ühendada Viru raba või Juminda poolsaare avastamisega.
4. Poruni ürgmets – Eestimaa oma džungel
Ida-Virumaa on paljudele tuntud oma tööstusmaastike poolest, kuid tegelikkuses peidab see maakond üht Eesti kõige metsikumat ja liigirikkamat looduskooslust. Poruni (või Boroni) ürgmets ja matkarada on koht, kus inimkäsi on sekkunud minimaalselt. See on tõeline põlismets, kus puud langevad ja kõdunevad seal, kuhu nad kukkusid, luues elupaiga haruldastele seentele, putukatele ja lindudele.
Poruni jõe kallastel kulgev rada viib matkaja läbi lopsaka laialehise metsa, mis meenutab kohati pigem Kesk-Euroopa salumetsi või isegi džunglit kui tüüpilist Eesti männikut. Siin kasvavad võimsad pärnad, tammed ja vahtrad. Kevaditi on metsaalune kaetud sinilillede ja ülaste vaibaga, suvel on rohelus nii tihe, et päike paistab vaid laikudena maapinnale.
NB! Poruni matkarada ei ole “pühapäevajalutajale” mõeldud laudtee. Siin tuleb olla valmis ronima üle mahalangenud puude, ületama mudaseid lõike ja kohati otsima raja märgistust. See on seiklus neile, kes naudivad ehedat loodust.
5. Abruka saar – salumetsade paradiis meres
Saaremaa külje all asuv väike Abruka saar jääb tihti oma suurema naabri varju, kuid on loodussõpradele tõeline pärl. Abruka on tuntud oma haruldase kesk-euroopaliku lehtmetsa poolest, mis on Eestis ainulaadne. Tänu pehmele merekliimale kasvavad siin lopsakad tammed, pärnad, jalakad ja sarapuud, luues salapärase ja hämaravõitu “võlumetsa” atmosfääri.
Abruka ei ole koht autoga kihutamiseks. Siin liigutakse jalgsi või jalgrattaga. Saarel on mitu tähistatud matkarada, lõkkekohta ja telkimisala. Lisaks loodusele on Abrukal ka kultuurilooline väärtus – see on kirjanik Jüri Tuuliku kodusaar ning tema teosed on sageli inspireeritud just siinsest külaelust ja loodusest.
Saarele pääseb regulaarse liinilaevaga Saaremaalt, Roomassaare sadamast. Soovitatav on külastus ette planeerida ja veeta saarel vähemalt üks öö, et kogeda tõelist saarerahu, kui päevaturistid on lahkunud.
Praktilised nõuanded vähetuntud paikade külastamiseks
Peidetud pärlite avastamine nõuab veidi rohkem eeltööd kui suurte turismikeskuste külastamine. Siin on mõned soovitused, et teie reis õnnestuks:
- Planeeri transport: Paljudesse eraldatud kohtadesse ühistransport ei vii või käib see harva. Auto on sageli vajalik, kuid uuri ka jalgrattamatkade võimalusi.
- Varu aega ja toitu: Väiksemates kohtades ei pruugi olla toidupoode ega kohvikuid. Võta alati kaasa piisavalt joogivett ja snäkke. Piknik looduses on osa elamusest.
- Riietu vastavalt oludele: “Metsik” tähendab sageli seda, et puuduvad sillutatud teed. Korralikud matkajalatsid ja ilmastikukindlad riided on hädavajalikud, eriti Poruni ürgmetsas või rabades.
- Järgi “Jäta jälgi jätmata” printsiipi: Mida puutumatum on koht, seda haavatavam see on. Ära jäta endast maha prügi, ära tee lõket selleks mitte ettenähtud kohas ja austa kohalikku rahu.
Korduma kippuvad küsimused (FAQ)
Siin on vastused mõningatele levinud küsimustele, mis võivad tekkida vähetuntud Eesti sihtkohtade planeerimisel.
Kas nendesse kohtadesse on sissepääs tasuline?
Enamik Eesti looduskauneid kohti, sealhulgas Tuhu sooraba, Paganamaa ja Poruni ürgmets, on külastajatele tasuta (RMK haldusalad). Erandiks on eramaal või spetsiaalse halduse all olevad objektid, nagu näiteks Hara sadam, kus tuleb lunastada pilet territooriumile pääsemiseks.
Kas koeraga tohib matkarajale minna?
Üldjuhul on koerad rihma otsas lubatud enamikel RMK matkaradadel ja looduskaitsealadel. Siiski tasub enne minekut kontrollida konkreetse kaitseala reegleid. Näiteks lindude pesitsusajal (kevadel ja suve alguses) on koerte liikumine rangemalt reguleeritud, et mitte häirida loodust. Abruka saarele laevaga minnes tuleb samuti arvestada lemmiklooma transpordireeglitega.
Milline on parim aastaaeg nende paikade külastamiseks?
Igal aastaajal on oma võlu. Rabade (Tuhu) külastamiseks on parim aeg sügis (värvid) või varahommikune suvi. Lehtmetsad (Abruka, Poruni) on kõige lopsakamad hiliskevadel ja suvel. Hara sadam on muljetavaldav aastaringselt, pakkudes talvel karget ja suviti jahutavat meretuult. Paganamaa künklik maastik on imeline sügiseses leherüüs.
Kas rajad on läbitavad ka lapsevankriga?
See sõltub konkreetsest rajast. Tuhu sooraba laudtee on lühike ja kohati kitsas, kuid tugeva vankriga osaliselt läbitav (kuigi vaatetorni vankriga ei pääse). Hara sadama kail saab liikuda vankriga. Poruni ürgmets ja Paganamaa järsud nõlvad ei ole lapsevankriga läbitavad; seal on soovitatav kasutada lapsekandmiskotti.
Looge mälestusi, mis kestavad terve elu
Eesti on küll pindalalt väike, kuid sisult ja mitmekesisuselt äärmiselt rikas. Need viis mainitud sihtkohta on vaid jäämäe tipp sellest, mida meie kodumaal pakkuda on. Julgus keerata peateelt kõrvale, uurida kaarti tähelepanelikumalt ja võtta ette rännak sinna, kus pole suuri silte ega turistibusse, tasub end kuhjaga ära.
Olenemata sellest, kas otsite ajaloolist põnevust, ürgset metsarahu või romantilist saareidülli, leiate selle siitsamast Eestist. Pakkige oma seljakott, võtke kaasa uudishimu ja avastage Eestimaa uue pilgu läbi. Iga avastatud “peidetud pärl” ei rikasta mitte ainult teie puhkust, vaid süvendab ka sidet meie unikaalse looduse ja kultuuripärandiga. Head avastamist!
