Maailma katusena tuntud Mount Everest on aastakümneid sümboliseerinud loodusjõudude ülimat suurust ja inimvõimete piire. Iga koolilaps on geograafiatunnis pähe õppinud maagilise numbri 8848 meetrit, mis tähistas pikka aega selle Himaalaja hiiglase ametlikku kõrgust. Kuid meie planeet ei ole staatiline kivimürakas; see on elav, hingav ja pidevas muutumises olev süsteem. Hiljutised sündmused ja tehnoloogilised arengud viisid ajaloolise hetkeni, mil kaks riiki, kelle piiril see majesteetlik mägi asub, teatasid ühiselt uue ja täpsema mõõtmistulemuse. See uudis ei ole vaid statistiline korrektsioon, vaid põnev lugu geoloogiast, tipptasemel tehnoloogiast ja rahvusvahelisest koostööst.
Uus ametlik kõrgus ja selle tähendus
Pärast aastaid kestnud spekulatsioone, ettevalmistusi ja keerukaid ekspeditsioone teatasid Nepali ja Hiina välisministrid 2020. aasta detsembris ühiselt, et Mount Everesti (teise nimega Džomolungma või Sagarmatha) uus ametlik kõrgus on 8848,86 meetrit. See tähendab, et maailma kõrgeim tipp on varasemalt laialdaselt tunnustatud mõõtmisest ligi meetri ehk täpsemalt 86 sentimeetri võrra kõrgem.
See number – 8848,86 m – on sümboolse tähendusega, kuna see lõpetab pikaajalised vaidlused kahe naaberriigi vahel. Varem lähtus Nepal India 1954. aasta mõõtmisest (8848 m), mis arvestas mäe tippu katva lume ja jää paksust. Hiina seevastu oli varasemalt mõõtnud mäe nn “kivimikõrgust” (ilma lumemütsita), saades tulemuseks ligikaudu 8844 meetrit. Uus kokkulepe sätestab, et ametlikuks kõrguseks loetakse kõrgust merepinnast koos lumekihiga, mis on alpinistide ja geograafide jaoks kõige loogilisem lähenemine, sest just sinna asetab ronija oma jala tippu jõudes.
Miks oli uut mõõtmist vaja?
Teadlaste ja geograafide huvi uue mõõtmise vastu ei tulenenud lihtsalt soovist numbrit täpsustada. Selle taga olid tõsised geofüüsikalised küsimused. Teadlaskond soovis vastuseid mitmele kriitilisele hüpoteesile:
- Tektooniline aktiivsus: India laam surub pidevalt Euraasia laama alla, mis teoreetiliselt peaks Himaalaja mäestikku, sealhulgas Everestit, pidevalt kõrgemaks kergitama.
- 2015. aasta maavärin: Nepalis toimus 2015. aastal laastav 7,8-magnituudine maavärin. Satelliidiandmed viitasid toona, et see sündmus võis Everesti kõrgust hoopis vähendada ja selle asukohta veidi nihutada. Oli vaja maapealset kinnitust, kas mägi vajus või mitte.
- Tehnoloogiline areng: Varasemad mõõtmised tehti vanemate teodoliitide ja vähem täpsete GPS-seadmetega. Tänapäevane tehnoloogia võimaldab millimeetri täpsust, mida varem polnud võimalik saavutada.
Kuidas mõõtmine läbi viidi?
Everesti kõrguse mõõtmine on üks keerukamaid geodeetilisi ülesandeid maailmas. See ei tähenda lihtsalt GPS-seadme tippu viimist. Tegemist oli äärmiselt keeruka logistilise operatsiooniga, mis hõlmas nii Nepali kui ka Hiina meeskondi eri aegadel.
Nepali ajalooline panus
2019. aastal saatis Nepal esimest korda ajaloos mäe tippu omaenda geodeetide meeskonna. See oli riigi jaoks tohutu rahvusliku uhkuse küsimus, kuna varem olid mõõtmisi teostanud peamiselt välisriikide (India, USA, Itaalia, Hiina) eksperdid. Nepali meeskond ronis tippu öösel, et vältida kommertsalpinistide ummikuid ja teostada tööd varahommikul, mil atmosfäär on kõige selgem.
Kõrgtehnoloogiline varustus
Mõlema riigi meeskonnad kasutasid tipptasemel varustust, et tagada tulemuse vaieldamatus:
- GNSS vastuvõtjad: Tipus kasutati globaalseid satelliitnavigatsioonisüsteeme. Hiina kasutas muuhulgas oma Beidou süsteemi, mis on analoogne Ameerika GPS-ile ja Euroopa Galileole.
- Maapinnasensorid ja radarid: Ülioluline oli mõõta lume ja jää paksust kalju peal. Selleks kasutati maapinda läbistavat radarit (GPR), mis suutis eristada lume piiri kaljust.
- Gravimeetria: Täpse kõrguse määramiseks merepinnast on vaja teada täpset gravitatsioonivälja ja geoidi kuju piirkonnas. Teadlased tegid gravitatsioonimõõtmisi mäe jalamil ja nõlvadel, et kalibreerida kõrgusandmeid.
- Trigonomeetria: Lisaks satelliitidele kasutati vana head trigonomeetriat. Jalamil asuvatest teadaoleva kõrgusega punktidest suunati võimsad teodoliidid tippu asetatud signaalmajakale, et luua dubleeriv kontrollsüsteem.
Mägede mõõtmise lühiajalugu
Et mõista uue numbri tähtsust, tuleb vaadata tagasi ajalukku. Everesti kõrguse määramine on olnud pidev protsess, mis on käinud käsikäes teaduse arenguga.
Kõige kuulsam varajane mõõtmine toimus 19. sajandi keskel “Suure Trigonomeetrilise Mõõdistamise” (Great Trigonometrical Survey) raames. Tol ajal kandis mägi nime “Peak XV”. India matemaatik ja geodeet Radhanath Sikdar oli mees, kes 1852. aastal arvutas välja, et tegemist on maailma kõrgeima mäega. Tema arvutatud kõrgus oli hämmastavalt täpne – 8840 meetrit, arvestades, et mõõtmised tehti sadade kilomeetrite kauguselt, sest Nepal oli välismaalastele suletud.
1954. aastal viis India läbi uuringu, mis andis tulemuseks 8848 meetrit. See number muutus “kullastandardiks” ja kanti kõikidesse atlasetesse ja õpikutesse üle maailma. 1999. aastal mõõtis USA National Geographic Society kõrguseks 8850 meetrit, kuid seda ei võetud laialdaselt ametlikult kasutusele väljaspool Ameerikat.
Maa geoloogiline süda
Miks mäed üldse oma kõrgust muudavad? Himaalaja mäestik on tekkinud India laama ja Euraasia laama kokkupõrkel. See protsess algas umbes 50 miljonit aastat tagasi ja kestab tänaseni. India laam liigub põhja suunas kiirusega umbes 5 sentimeetrit aastas. See tohutu jõud kergitab Himaalajat pidevalt.
Samal ajal toimivad vastupidised jõud. Erosioon, tuul ja jää lihvivad mäge madalamaks. Lisaks põhjustavad maavärinad maakoore pingete vabanemist, mis võib viia teatud piirkondade vajumiseni. Teadlaste hinnangul kasvab Everest tegelikult pidevalt, kuid väga aeglaselt. Uus mõõtmistulemus 8848,86 m kinnitab, et vaatamata 2015. aasta maavärinale on mägi üldjoontes stabiilne ja pigem kasvutrendis.
Korduma Kippuvad Küsimused (KKK)
Kas Everest kasvab endiselt?
Jah, geoloogilises mõttes Everest kasvab. Laamtektoonika tõttu surutakse mäestikku pidevalt ülespoole. Kuigi erosioon ja maavärinad võivad kõrgust ajutiselt või lokaalselt vähendada, on pikaajaline trend siiski kasvav. Hinnanguliselt võib mägi kasvada mõne millimeetri aastas.
Miks on uus mõõtmine täpsem kui vanad?
Uus mõõtmine kombineeris traditsioonilised trigonomeetrilised meetodid kaasaegse satelliittehnoloogiaga (GNSS) ja gravitatsioonimõõtmistega. Samuti oli oluline Nepali ja Hiina andmete ristkasutus ja ühine töötlus, mis välistas ühepoolsed vead. Kasutati kõige kaasaegsemaid geoidi mudeleid, mis aitavad täpsemalt määratleda “merepinda” mäestiku all.
Kas see 86 cm muudab midagi alpinistide jaoks?
Füüsilises mõttes ei muuda 86 sentimeetrit ronimist raskemaks ega kergemaks. Kuid psühholoogiliselt ja statistiliselt on see oluline. Kõik varasemad tipus käinud alpinistid saavad nüüd öelda, et nad on käinud veidi madalamal kui “uus” tipp, kuid rekordid jäävad kehtima. Uus kõrgus tuleb aga uuendada kaartidel, GPS-seadmetes ja teatmeteostes.
Mis vahe on “kivimikõrgusel” ja “lumekõrgusel”?
Kivimikõrgus tähistab mäe kalju kõige kõrgemat punkti. Lumekõrgus arvestab ka tippu katvat jää- ja lumemütsi. Kuna lume paksus võib hooajaliselt ja aastate lõikes varieeruda (sõltuvalt sademetest ja tuulest), on see number muutlikum. Siiski lepiti kokku lumekõrguse kasutamises, kuna see tähistab reaalselt kõrgeimat punkti, kuhu inimene saab astuda.
Mägede dünaamika ja tulevikuvaade
Uus number 8848,86 meetrit on teaduse triumf ja diplomaatia võit, kuid see ei jää kindlasti viimaseks sõnaks Everesti ajaloos. Meie planeet on dünaamiline ja muutuv keskkond. Tulevased põlvkonnad võivad näha uusi numbreid, sõltuvalt tektoonilistest protsessidest ja kliimamuutuste mõjust Himaalaja liustikele ning lumikatele.
Olulisem kui konkreetne number, on aga teadmine ja tehnoloogia, mida selle saavutamiseks arendati. Need samad meetodid, mida kasutati Everesti mõõtmiseks, aitavad teadlastel paremini mõista maakoore liikumist, ennustada maavärinaid ja jälgida kliimamuutuste mõju veevarudele, mis on elutähtsad miljarditele inimestele Aasias. Maailma katus on nüüd ametlikult veidi kõrgem, seistes endiselt vankumatu tunnistajana looduse majesteetlikkusele ja inimkonna pidevale püüdlusele mõista ümbritsevat maailma.
