Kas olete kunagi sattunud vaidlusesse selle üle, mitu riiki täpselt Euroopas asub? See võib tunduda lihtsa geograafiaküsimusena, millele peaks olema üks ja konkreetne vastus, kuid reaalsus on märksa keerulisem. Kui avate erinevad entsüklopeediad, rahvusvaheliste organisatsioonide andmebaasid või geograafiaõpikud, võite leida vastuseid, mis varieeruvad 44-st kuni isegi üle 50-ni. Põhjus ei peitu selles, et me ei oskaks riike loendada, vaid selles, et “Euroopa” ja “riigi” definitsioonid sõltuvad sellest, kas vaatleme küsimust poliitilisest, geograafilisest, kultuurilisest või majanduslikust vaatenurgast. Selles artiklis sukeldume süvitsi Euroopa kaartidesse ja selgitame lahti, miks see number pidevalt muutub ning milline vastus on teie jaoks õige sõltuvalt kontekstist.
Kõige levinum vastus: ÜRO ametlik nimekiri
Kui otsite kõige “ametlikumat” ja laiemalt tunnustatud numbrit, siis tasub pöörduda Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni (ÜRO) poole. ÜRO liigituse järgi on Euroopas 44 tunnustatud suveräänset riiki. See nimekiri hõlmab riike, mille territoorium asub täielikult või valdavas osas Euroopa maailmajao piirides ning mis on rahvusvaheliselt tunnustatud iseseisvate riikidena.
Sellesse nimekirja kuuluvad kõik meile tuntud suurriigid nagu Prantsusmaa, Saksamaa ja Hispaania, aga ka väiksemad riigid ja saareriigid nagu Island ning Malta. Siiski on oluline märkida, et ÜRO geograafiline skeem on loodud statistilistel eesmärkidel ja see ei pruugi alati ühtida poliitiliste liitudega. Näiteks kuuluvad sellesse nimekirja ka kääbusriigid, mida sageli kaartidel tähele ei panda.
Kääbusriikide oluline roll
Euroopa eripäraks on suur hulk kääbusriike, mis on täieõiguslikud suveräänsed riigid, vaatamata oma väiksusele. Sageli unustatakse need loetelust, kuid juriidiliselt on nad võrdsed suurte naabritega. Need on:
- Vatikan (Püha Tool): Maailma väikseim riik, mis asub Rooma linna sees. Kuigi Vatikan ei ole ÜRO täisliige (tal on vaatlejastaatus), loetakse teda vaieldamatult iseseisvaks Euroopa riigiks.
- Monaco: Prantsusmaa rannikul asuv vürstiriik.
- San Marino: Maailma vanim vabariik, mis on ümbritsetud Itaaliast.
- Liechtenstein: Mägine vürstiriik Austria ja Šveitsi vahel.
- Andorra: Pürenee mäestikus asuv riik Hispaania ja Prantsusmaa piiril.
Geograafiline dilemma: kus lõpeb Euroopa ja algab Aasia?
Üks peamisi põhjuseid, miks riikide arv tekitab segadust, on Euroopa idapiiri ebaselgus. Erinevalt teistest mandritest ei ole Euroopa eraldiseisev maamass, vaid Euraasia mandri lääneosa poolsaar. Piir Euroopa ja Aasia vahel on pigem kokkuleppeline kui füüsiline, kulgedes traditsiooniliselt mööda Uurali mägesid, Uurali jõge, Kaspia merd ja Kaukasuse mäestikku Musta mereni.
See geograafiline piir tekitab olukorra, kus mitmed riigid asuvad kahes maailmajaos korraga. Neid nimetatakse transkontinentaalseteks riikideks ja nende kaasamine või väljaarvamine muudab Euroopa riikide koguarvu märgatavalt.
Venemaa ja Türgi
Kõige tuntumad transkontinentaalsed riigid on Venemaa ja Türgi. Venemaa territooriumist asub suurem osa Aasias, kuid valdav osa rahvastikust ning poliitiline ja kultuuriline keskus (Moskva, Peterburi) asuvad Euroopas. Seetõttu loetakse Venemaad poliitiliselt ja kultuuriliselt Euroopa riigiks.
Türgi puhul on olukord vastupidine. Ainult väike osa riigist (Ida-Traakia) asub geograafiliselt Euroopas, samas kui ülejäänud osa (Anatoolia) on Aasias. Siiski on Türgil pikaajalised poliitilised, majanduslikud ja sportlikud sidemed Euroopaga, mistõttu paljudes kontekstides (nt UEFA jalgpallivõistlused või Euroopa Nõukogu) käsitletakse Türgit Euroopa osana.
Kasahstan ja Kaukasuse riigid
Veelgi keerulisemaks läheb olukord Kaukasuse piirkonnas ja Kesk-Aasias. Kasahstan on tohutu riik, millest väike osa läänes (Uurali jõest läänes) asub geograafiliselt Euroopas. Ometi peetakse Kasahstani kultuuriliselt ja poliitiliselt enamasti Kesk-Aasia riigiks.
Kolm Kaukasuse riiki – Gruusia, Armeenia ja Aserbaidžaan – on samuti vaidlusküsimus. Geograafiliselt asuvad nad suures osas või täielikult Aasias (sõltuvalt sellest, kus täpselt tõmmata Kaukasuse veelahe), kuid geopoliitiliselt ja kultuuriliselt on nad tihedalt seotud Euroopaga. Kõik kolm on Euroopa Nõukogu liikmed ja pürgivad Euroopa Liidu suunal, mistõttu poliitilises kontekstis lisatakse nad sageli Euroopa riikide nimekirja, tõstes koguarvu 50 lähedale.
Poliitiline Euroopa: Euroopa Liit ja Euroopa Nõukogu
Tavainimese jaoks võrdub “Euroopa” sageli Euroopa Liiduga (EL), kuid see on suur eksitus. Euroopa Liit on poliitiline ja majanduslik ühendus, kuhu kuulub hetkeseisuga 27 liikmesriiki. See arv on oluliselt väiksem kui kontinendi riikide koguarv. Riigid nagu Norra, Šveits, Island ja Ühendkuningriik on vaieldamatult Euroopa riigid, kuid nad ei kuulu Euroopa Liitu.
Laiem poliitiline organisatsioon on Euroopa Nõukogu, mille eesmärk on edendada inimõigusi ja demokraatiat. Euroopa Nõukogusse kuulub 46 liikmesriiki. See hõlmab peaaegu kõiki Euroopa riike, sealhulgas Türgit, Armeeniat, Aserbaidžaani ja Gruusiat. Venemaa oli samuti liige, kuid heideti organisatsioonist välja 2022. aastal. Valgevene ei ole liige inimõiguste probleemide ja surmanuhtluse kasutamise tõttu.
Osaliselt tunnustatud riigid ja erijuhtumid
Kui soovite saada maksimaalset võimalikku numbrit, peate arvestama ka de facto iseseisvate territooriumitega, mille rahvusvaheline tunnustus on piiratud. See on hall ala, mis tekitab poliitilisi pingeid, kuid on reaalsus.
- Kosovo: Kuulutas end Serbiast iseseisvaks 2008. aastal. Teda tunnustavad paljud ÜRO liikmesriigid (sealhulgas enamik EL-i riike ja Eesti), kuid mitte kõik. Kui lugeda Kosovo eraldi riigiks, tõuseb Euroopa riikide arv ühe võrra.
- Transnistria: Moldovast lahku löönud piirkond, mis toimib iseseisva riigina, kuid omab minimaalset rahvusvahelist tunnustust.
- Põhja-Küpros: Tunnustatud ainult Türgi poolt, kuid kontrollib reaalset territooriumi Küprose saare põhjaosas.
Kui lisada nimekirja Kosovo (mida paljud allikad teevad), saame ÜRO nimekirjale (44) lisaks ühe riigi, tehes kokku 45. Kui lisada ka poliitiliselt Euroopaga seotud Kaukasuse riigid, läheneb number 50-le.
Korduma Kippuvad Küsimused (KKK)
Et luua selgust selles keerulises teemas, oleme kokku pannud vastused kõige levinumatele küsimustele Euroopa riikide kohta.
Kas Küpros on Euroopas või Aasias?
Geograafiliselt asub Küpros Aasias (Lähis-Idas), olles lähemal Türgile ja Süüriale kui Kreekale. Siiski on Küpros poliitiliselt ja kultuuriliselt täielikult Euroopa riik, olles nii Euroopa Liidu kui ka eurotsooni liige.
Mitu riiki on Euroopa Liidus?
Hetkeseisuga on Euroopa Liidus 27 liikmesriiki. Pärast Ühendkuningriigi lahkumist (Brexit) vähenes number 28-lt 27-le.
Kas Iisrael on Euroopa riik?
Geograafiliselt asub Iisrael Aasias. Siiski osaleb Iisrael paljudes Euroopa organisatsioonides ja üritustel, näiteks Eurovisioonil ja UEFA jalgpalliliigades. See on tingitud peamiselt poliitilistest põhjustest, kuna paljud naaberriigid Aasias on Iisraeli boikoteerinud. Siiski ei loeta Iisraeli tavalistes riikide nimekirjades Euroopa riigiks.
Kas Gröönimaa on Euroopa osa?
Gröönimaa kuulub poliitiliselt Taani Kuningriigi koosseisu (mis on Euroopa riik), kuid geograafiliselt asub Gröönimaa Põhja-Ameerika laamal. Seega on tegemist poliitiliselt Euroopaga seotud, kuid geograafiliselt Põhja-Ameerika saarega.
Miks osalevad Austraalia ja Aserbaidžaan Eurovisioonil?
Eurovisiooni korraldab Euroopa Ringhäälingute Liit (EBU). Osalemisõigus ei sõltu geograafilisest asukohast, vaid ringhäälingu liikmelisusest EBU-s. Aserbaidžaan on EBU liige. Austraalia on erandjuhtum, olles kutsutud külalisena tänu võistluse suurele populaarsusele seal.
Euroopa jaotus regioonideks
Parema ülevaate saamiseks on mõistlik jagada Euroopa regioonideks. ÜRO statistikaosakond kasutab järgmist jaotust, mis aitab mõista riikide paiknemist:
Põhja-Euroopa: Siia kuuluvad Skandinaavia riigid (Rootsi, Norra, Taani), Soome, Island, Balti riigid (Eesti, Läti, Leedu), Ühendkuningriik ja Iirimaa.
Lääne-Euroopa: Traditsiooniliselt tuumik-Euroopa, kuhu kuuluvad Saksamaa, Prantsusmaa, Holland, Belgia, Austria, Šveits, Luksemburg, Liechtenstein ja Monaco.
Lõuna-Euroopa: Vahemere-äärsed riigid nagu Hispaania, Portugal, Itaalia, Kreeka, Malta, aga ka Balkani riigid (Sloveenia, Horvaatia, Bosnia ja Hertsegoviina, Serbia, Montenegro, Põhja-Makedoonia, Albaania) ning kääbusriigid nagu Vatikan, San Marino ja Andorra.
Ida-Euroopa: See on kõige muutuvam kategooria, kuhu kuuluvad Poola, Tšehhi, Slovakkia, Ungari, Rumeenia, Bulgaaria, aga ka endised Nõukogude Liidu riigid nagu Venemaa, Ukraina, Valgevene ja Moldova. Pange tähele, et paljud Kesk-Euroopa riigid (nagu Poola või Tšehhi) eelistavad terminit “Kesk-Euroopa”, et eristuda poliitiliselt Ida-blokist.
Euroopa identiteedi pidev areng
Nagu näeme, ei ole küsimusele “Mitu riiki on Euroopas?” ühte ja lõplikku vastust. Kui peate vastama koolieksamis või viktoriinis, on kõige kindlam pakkuda numbrit 44, viidates ÜRO tunnustatud riikidele ilma transkontinentaalsete eranditeta, või 50, kui kaasate ka Kaukasuse riigid ja Kasahstani. Poliitilises vestluses Euroopa integratsioonist rääkides on aga fookuses 27 Euroopa Liidu liiget.
Euroopa piirid on läbi ajaloo olnud pigem inimeste loodud kokkulepped kui kivisse raiutud loodusseadused. Tänapäeva maailmas, kus reisimine, digitaalne suhtlus ja majanduslik koostöö ületavad füüsilisi piire, muutub range geograafiline määratlus järjest vähemtähtsaks. Olulisemaks muutuvad ühised väärtused, kultuuriruum ja poliitiline koostöö, mis seob Euroopat tervikuks, olenemata sellest, kas riik asub täpselt Uurali mägedest vasakul või paremal.
