Kumb on maailma pikim jõgi: kas Amazonas või Niilus?

Kooligeograafia tundidest on enamikule meist meelde jäänud lihtne ja konkreetne fakt: Niilus on maailma pikim jõgi. See teadmine on aastakümneid olnud kivisse raiutud, olles mälumängude ja eksamite standardvastus. Ometi on teadusringkondades viimastel aastatel see “kaljukindel” tõde hakanud murenema. Üha täpsemad satelliidiandmed, kaasaegsed mõõtmistehnoloogiad ja julged ekspeditsioonid Lõuna-Ameerika kõige ligipääsmatumatesse paikadesse on toonud päevakorda küsimuse, kas Lõuna-Ameerika hiiglane Amazonas võib tegelikult Aafrika uhkust edestada. See ei ole lihtsalt vaidlus kilomeetrite üle; see on põhimõtteline debatt selle üle, kuidas me üldse defineerime jõe algust ja lõppu ning milliseid kriteeriume looduslike objektide mõõtmisel kasutame.

Ajalooline tšempion: Niiluse valitsemisaeg

Aafrika kirdeosas voolav Niilus on kandnud maailma pikima jõe tiitlit juba alates 19. sajandist, mil maadeavastajad hakkasid tõsisemalt otsima selle legendaarset ja tabamatut lähet. Guinnessi rekordite raamat ja enamik entsüklopeediaid märgivad Niiluse pikkuseks ligikaudu 6650 kilomeetrit. Jõgi läbib oma teekonnal 11 riiki, sealhulgas Tansaania, Uganda, Ruanda, Burundi, Kongo Demokraatlik Vabariik, Keenia, Etioopia, Eritrea, Lõuna-Sudaan, Sudaan ja Egiptus, olles eluliselt tähtis veeallikas sadadele miljonitele inimestele.

Niiluse pikkuse määramisel on traditsiooniliselt loetud selle alguspunktiks Kagera jõge, mis suubub Victoria järve. Sealt voolab vesi Victoria Niilusena edasi, ühineb hiljem teiste harudega ja moodustab lõpuks võimsa jõe, mis suubub Vahemerre. Just see pikk ja keeruline teekond läbi Aafrika on andnud talle pikima jõe staatuse. Egiptuse tsivilisatsioon on tuhandeid aastaid sõltunud just sellest veest, mis on lisanud Niilusele ka tohutu kultuuriloolise ja ajaloolise kaalu, aidates kinnistada tema positsiooni “jõgede kuningana”.

Väljakutsuja Lõuna-Ameerikast: Amazonase tegelik ulatus

Amazonas on vaieldamatult maailma veerohkeim jõgi – selles pole mingit kahtlust. Selle vooluhulk on nii massiivne, et see moodustab ligikaudu 20% kogu maailma ookeanidesse suubuvast magedast veest. Kuid pikkuse osas on Amazonas olnud pikka aega teisel kohal, ametliku pikkusega umbes 6400 kilomeetrit. Viimastel aastakümnetel on aga Brasiilia teadlased ja mitmed rahvusvahelised ekspeditsioonid esitanud sellele numbrile tõsise väljakutse.

Vaidluse tuum peitub Amazonase lähte täpses asukohas. Aastakümneid peeti jõe alguseks Apurímaci jõge Peruus. Kuid 2000. aastate keskel ja hiljem tehtud uuringud, sealhulgas 2007. aastal toimunud ekspeditsioon, väitsid, et Amazonase tõeline ja kaugeim lähe asub hoopis Lõuna-Peruu Andides, Nevado Mismi mäe nõlvadel või isegi kaugemal, Mantaro jõe süsteemis. Kui arvestada neid uusi lähteandmeid ja mõõta jõe teekonda mööda kõige pikemat võimalikku voolusängi läbi Para estuaari (suudmeala), saavad teadlased tulemuseks numbri, mis ulatub 6992 kilomeetrini. See on märkimisväärselt pikem kui Niiluse ametlik pikkus.

Miks on jõe pikkust nii raske mõõta?

Tavainimesele võib tunduda kummaline, et 21. sajandil, mil me suudame mõõta vahemaid kosmoses sentimeetri täpsusega, ei suuda me kokku leppida kahe maailma suurima jõe pikkuses. Tegelikkuses on jõe pikkuse mõõtmine äärmiselt keeruline geograafiline ülesanne, mis sõltub paljudest muutujatest:

  • Lähte defineerimine: Jõel on sageli sadu lisajõgesid. Geograafiline reegel ütleb, et jõe alguseks loetakse suudmest kõige kaugemal asuvat punkti, kust vool on pidev. Amazonase puhul on Andides sadu väikesi ojasid, mis võivad pretendeerida “kaugeima lähte” tiitlile. Lisaks muutub mõne haru vooluhulk hooajaliselt, kuivades vahel täielikult.
  • Suudme määramine: Niiluse suue Vahemerre on selgepiiriline delta. Amazonase suue on aga hiiglaslik estuaar, mis on kohati nii lai, et vastaskallas pole nähtav. Küsimus on selles, kust täpselt lõpeb jõgi ja algab Atlandi ookean. Kas mõõtmisel tuleks arvesse võtta Marajó saart ümbritsevaid kanaleid? Brasiilia teadlaste väitel tuleb mõõta lõunapoolset kanalit, mis lisab pikkusele sadu kilomeetreid.
  • Hooajalised muutused: Vihmametsade jõed on elavad organismid. Vihmaperioodil ujutab Amazonas üle tohutud alad, muutes sängi laiust ja pikkust. Kuivaperioodil jõesäng kitseneb ja muutub looklevamaks. Looklevus ehk meandreerumine pikendab jõge märgatavalt. Sirgjooneline mõõtmine annab hoopis teise tulemuse kui iga käänaku järgimine.

Teaduslik debatt ja satelliiditehnoloogia

Aastal 2008 teatas Brasiilia Kosmoseuuringute Instituut (INPE), et analüüsides satelliidipilte ja kasutades uusi andmeid Peruu Andidest, on Amazonas tegelikult umbes 140 kilomeetrit pikem kui Niilus. See teadaanne tekitas geograafiamaailmas tormi. INPE väitis, et Amazonase pikkus on 6992 km, samas kui Niilus on 6853 km (mis on samuti pikem kui traditsiooniline 6650 km, tulenevalt täpsematest mõõtmistest).

Siiski on rahvusvaheline üldsus jäänud ettevaatlikuks. Ameerika Ühendriikide Geoloogiateenistus (USGS) ja paljud teised autoriteetsed organisatsioonid hoiavad endiselt kinni seisukohast, et Niilus on pikem, tuues põhjenduseks, et Amazonase “pikendatud” versioon kasutab suudmeala mõõtmisel meetodeid, mis pole standardiseeritud. Kriitikud väidavad, et Brasiilia teadlased on venitanud definitsioone, et saada soovitud “rekord”. Näiteks vaieldakse selle üle, kas Para jõgi on Amazonase haru või eraldiseisev jõgi. Kui Para lugeda eraldiseisvaks, kaotab Amazonas oluliselt pikkust.

Vooluhulk ja võimsus: Siin võitjat ei otsita

Kuigi pikkuse osas käib vaidlus, siis muudes kategooriates on Amazonas vaieldamatu valitseja. Et mõista Amazonase suurust, tasub vaadata numbreid, mis iseloomustavad tema võimsust:

  1. Vooluhulk: Amazonase keskmine vooluhulk on umbes 209 000 kuupmeetrit sekundis. See on suurem kui järgmise seitsme suurima jõe vooluhulgad kokku. Niiluse vooluhulk on selle kõrval tühine, olles sageli alla 3000 kuupmeetri sekundis.
  2. Valgla suurus: Amazonase valgla katab umbes 7 miljonit ruutkilomeetrit, mis on peaaegu sama suur kui Austraalia manner. See on koduks maailma suurimale vihmametsale ja bioloogilisele mitmekesisusele.
  3. Laius: Vihmaperioodil võib Amazonase laius ulatuda kuni 48 kilomeetrini, samas kui suudmeala laius on üle 300 kilomeetri.

Korduma Kippuvad Küsimused (KKK)

Kumb on siis ametlikult pikim jõgi?

Hetkel loeb Guinnessi rekordite raamat ja enamik rahvusvahelisi geograafiaorganisatsioone (sh USGS) pikimaks jõeks endiselt Niilust (u 6650 km). Siiski tunnistavad paljud allikad nüüd, et vahe on väga väike ja sõltub mõõtmismetoodikast, ning märgivad Amazonase pikkuseks vahemiku, mis võib Niilust ületada.

Miks on jõe lähet nii raske leida?

Jõgedel on tuhandeid lisajõgesid. Kõige “kaugema” punkti leidmine nõuab otsustamist, millist harupidi minna. Mõnikord on pikim haru väiksema vooluhulgaga või kuivab teatud aastaaegadel, mis tekitab vaidlusi, kas seda saab lugeda peamiseks lähteks.

Kas jõe pikkus võib ajas muutuda?

Jah, ja see juhtub pidevalt. Jõed on dünaamilised süsteemid. Erosioon ja setete kogunemine muudavad jõesängi, tekitades uusi lookeid või lõigates vanu sirgemaks (nn soodid). Inimtegevus, nagu tammide ehitamine (nt Assuani tamm Niilusel), mõjutab samuti jõe voolu ja pikkust.

Mis on Mantaro jõgi ja miks see oluline on?

Aastal 2014 avaldatud uuringus väideti, et Amazonase kaugeim lähe asub Mantaro jõe ülemjooksul. Kui see hüpotees leiab lõplikku kinnitust, lisaks see Amazonasele veelgi kilomeetreid, tehes sellest kindla võitja. Varasemalt arvati, et Mantaro ei ole püsiv lisajõgi, kuid uued andmed on seda muutmas.

Uued ekspeditsioonid ja tõeotsingud

Vaidlus ei ole kaugeltki lõppenud ja teadusmaailm ei lepi oletustega. Et saada lõplik selgus, on planeeritud ambitsioonikas rahvusvaheline projekt “River of Rivers”, mida juhib Brasiilia maadeavastaja ja filmitegija Yuri Sanada. Selle ekspeditsiooni eesmärk on läbida Amazonas täies pikkuses, alustades äsja tuvastatud võimalikust kaugeimast lähtest Mantaro jõe süsteemis Peruu Andides ja liikudes kuni Atlandi ookeanini välja.

Ekspeditsioon, mis on kavandatud toimuma lähiaastatel, kasutab tipptasemel tehnoloogiat: päikeseenergial töötavaid paate ja hübriidkanuusid, mis on varustatud sensoritega täpseks kaardistamiseks. Samal ajal seiratakse jõge satelliitidelt. Projekti eesmärk ei ole mitte ainult mõõta pikkust, vaid dokumenteerida ka jõe bioloogilist mitmekesisust ja keskkonnaprobleeme. Kui see ekspeditsioon suudab tõestada, et Mantaro jõe kaudu kulgev teekond on katkematu ja pikim, võib see sundida ümber kirjutama kõik maailma geograafiaõpikud. Kuni selle ajani jääb Niilus ametlikuks tiitlihoidjaks, kuid Amazonas hingab talle kuklasse, olles teadlaste silmis juba praegu moraalne võitja.