Eesti Vabariigi aastapäev on kahtlemata üks aasta oodatumaid ja emotsionaalsemaid sündmusi, mis toob kokku rahva hoolimata ilmast või argimuredest. See on päev, mil sinimustvalged lipud ehivad maju koidikust loojanguni ning mil tunneme erilist sidet oma ajaloo, kultuuri ja kaasmaalastega. 24. veebruar ei ole pelgalt riiklik püha, vaid hetk, mil meenutame 1918. aastal kätte võidetud vabadust ja neid, kes on selle nimel pingutanud. Üle kogu riigi toimub sadu üritusi alates pidulikest jumalateenistustest ja pärgade asetamistest kuni rahvamatkade ja suurte kontsertideni. Et sellest kõigest osa saada ja leida endale sobivaim viis pidupäeva tähistamiseks, oleme kokku pannud põhjaliku ülevaate traditsioonidest ja sündmustest, mis muudavad selle päeva eriliseks.
Päeva algus Toompeal: traditsiooniline lipuheiskamine
Paljude eestlaste jaoks algab Vabariigi aastapäev juba enne päikesetõusu. Traditsiooniline lipuheiskamise tseremoonia Toompeal, Kuberneri aias, on kujunenud üheks päeva liigutavamaks hetkeks. Igal aastal koguneb sinna tuhandeid inimesi, et olla tunnistajaks hetkele, mil Pikk Hermann saab tippu sinimustvalge lipu. See sündmus toimub päikesetõusul, mistõttu on kellaaeg igal aastal pisut erinev, kuid emotsioon jääb samaks.
Tseremoonia ajal kõlab Eesti hümn, mida laulavad kaasa nii koorid kui ka kohale tulnud rahvas. See ühine laulmine karges veebruarihommikus loob kirjeldamatu ühtsustunde. Tavapäraselt peab kõne Riigikogu esimees ning õnnistussõnad ütleb Eesti Evangeelse Luterliku Kiriku peapiiskop. See on hetk, mil pannakse paika päeva toon – väärikas, tänulik ja lootusrikas. Kui plaanite tseremoonial osaleda, tasub kohale tulla varakult, sest Toompea kitsad tänavad täituvad kiiresti rahvaga.
Kaitseväe paraad Vabaduse väljakul – jõud ja uhkus
Keskpäeval, tavaliselt kell 12.00, koondub tähelepanu Tallinna Vabaduse väljakule, kus toimub kaitseväe paraad. See on sündmus, mis pakub huvi nii ajaloohuvilistele, tehnikafännidele kui ka peredele, kes soovivad oma silmaga näha Eesti riigikaitse valmisolekut. Paraadist võtavad osa tuhanded osalejad: kaitseväelased, kaitseliitlased, naiskodukaitse liikmed, sisekaitseakadeemia kadetid ning loomulikult meie liitlased NATOst.
Paraadi jälgimine kohapeal on võimas kogemus. Lisaks marsisammudele saab näha rasketehnikat, mida on viimastel aastatel märgatavalt lisandunud. Sageli teevad soodsate ilmastikuolude korral ülelennu ka Eesti õhuväe ja liitlaste lennukid, mis on vaatepilt, mis paneb taevasse vaatama nii suured kui väikesed. Paraad sümboliseerib Eesti kaitsetahet ja näitab, et me ei ole oma vabaduse kaitsmisel üksi.
Mida paraadile minnes meeles pidada?
- Riietus: Veebruari ilm on heitlik. Seiske soojalt riides, sest paraadi jälgimine võib võtta aega üle tunni ning tuul Vabaduse väljakul võib olla lõikav.
- Lapsed: Lastele on soovitatav kaasa võtta kõrvaklapid, eriti kui plaanis on vaadata tehnikat või orkestrit lähedalt.
- Tehnikanäitus: Pärast paraadi lõppu on tavaliselt võimalik tutvuda kaitseväe tehnikaga lähemalt. See on suurepärane võimalus lastele, kes saavad soomukitesse sisse piiluda ja sõduritega juttu ajada.
Pidustused üle Eesti: Tartu, Pärnu ja teised linnad
Kuigi pealinna sündmused saavad sageli suurima meediatähelepanu, ei piirdu Vabariigi aastapäeva tähistamine vaid Tallinnaga. Tegelikult on just väiksemates linnades ja külades toimuvad üritused sageli intiimsemad ja kogukondlikumad. Igal piirkonnal on oma traditsioonid, mis ulatuvad tagasi iseseisvuse algusaegadesse.
Pärnu, kui Eesti Vabariigi sünnilinn, mängib 24. veebruaril alati erilist rolli. Just seal loeti 1918. aastal Endla teatri rõdult esimest korda avalikult ette “Manifest kõigile Eestimaa rahvastele”. Tänapäeval mälestatakse seda sündmust piduliku rivistuse ja pärgade asetamiga Iseseisvuse väljakul. Pärnus on tavaks süüdata mälestusküünlad ja korraldada rahvapidusid, kus pakutakse sooja teed ja suppi.
Tartu tähistab ülikoolilinnana aastapäeva väärikalt ja nooruslikult. Hommikune lipuheiskamine toimub Tähetorni juures, kuhu kogunevad tudengiorganisatsioonid oma lippude ja värvimütsidega. See vaatepilt on värvikirev ja elav. Samuti on Tartus traditsiooniks austusavaldus Kalevipoja kuju juures Emajõe ääres, kus peetakse kõnesid ja meenutatakse Vabadussõjas langenuid.
Ka teistes linnades nagu Narva, Rakvere, Viljandi ja Kuressaare toimuvad kontsertaktused. Narvas on viimastel aastatel üha enam rõhku pandud kogukonna kaasamisele, korraldades ühiseid hommikusööke või kontserte linnuse hoovis, mis sümboliseerib Eesti piiri ja kultuuri kindlust.
Kuidas tähistada pere ja sõpradega: kiluvõileivad ja matkad
Riiklike tseremooniate kõrval on 24. veebruaril oluline roll kodustel ja perekondlikel traditsioonidel. See on päev, mil pered kogunevad ühise laua taha. Ükski Vabariigi aastapäeva laud ei ole täielik ilma klassikalise kiluvõileivata. See lihtne, kuid geniaalne roog – must leib, või, vürtsikilu filee, keedetud muna ja roheline sibul – on muutunud eestluse kulinaarseks sümboliks.
Lisaks söömisele on paljud eestlased avastanud enda jaoks looduses liikumise. Riigimetsa Majandamise Keskus (RMK) ja mitmed matkaklubid korraldavad sel päeval “Vabariigi matku”. Olgu selleks räätsamatk rabas või lihtne jalutuskäik terviserajal – looduses viibimine aitab tunnetada sidet kodumaa maastikuga. Paljudes kohtades süüdatakse matka lõpus lõke ja räägitakse lugusid Eesti ajaloost.
Ideid koduseks tähistamiseks:
- Kaunista kodu sinimustvalgete lippude ja küünaldega.
- Valmista perega koos traditsioonilisi toite: lisaks kiluvõileivale on populaarsed kama, seapraad ja kartulisalat.
- Vaata ühiselt ETV ülekandeid, mis kestavad hommikust õhtuni ja annavad hea ülevaate sündmustest üle riigi.
- Korraldage pereviktoriin Eesti ajaloo ja looduse teemadel.
Õhtune kulminatsioon: Presidendi vastuvõtt
Päeva ametlik osa kulmineerub õhtul Eesti Vabariigi presidendi piduliku vastuvõtuga. See on sündmus, mis naelutab telerite ette sadu tuhandeid inimesi. Vastuvõtt koosneb tavaliselt kahest osast: pidulikust kontsertaktusest ja sellele järgnevast kätlemistseremooniast ning seltskondlikust osast. Igal aastal toimub vastuvõtt erinevas visuaalses ja kunstilises võtmes, peegeldades ühiskonnas toimuvaid protsesse ja meeleolusid.
Presidendi kõne on õhtu üks oodatumaid hetki. Selles analüüsitakse riigi hetkeolukorda, valupunkte ja tulevikuvaateid. See on kõne, mida tsiteeritakse ja analüüsitakse veel nädalaid hiljem. Kontsertetendus pakub aga läbilõiget Eesti kultuuriparemikust, tuues lavale nii tuntud tegijaid kui ka uusi talente. Kuigi enamik meist osaleb vastuvõtul vaid teleekraani vahendusel, on see lahutamatu osa 24. veebruari rituaalist.
Korduma kippuvad küsimused (KKK)
Et teie pidupäev sujuks tõrgeteta, oleme kokku kogunud vastused peamistele küsimustele, mis seoses Vabariigi aastapäevaga sageli tekivad.
- Millal tuleb heisata Eesti lipp?
Eesti lipp heisatakse päikesetõusul, kuid mitte hiljem kui kell 8.00. Lipp langetatakse päikeseloojangul, kuid mitte hiljem kui kell 22.00. Vabariigi aastapäeval on lipu heiskamine kohustuslik riigi- ja omavalitsusasutustele ning avalik-õiguslikele juriidilistele isikutele, kuid hea tava kohaselt heiskavad lipu ka kõik eramajapidamised. - Kas poed on 24. veebruaril avatud?
Enamik suuri toidupoode ja kaubanduskeskusi on avatud, kuid paljud neist töötavad lühendatud graafiku alusel. Väiksemad ärid ja teenindusasutused on sageli suletud. Soovitame vajalikud ostud teha eelneval päeval. - Kuidas mõjutab paraad liiklust Tallinnas?
Kaitseväe paraad ja selle proovid toovad kaasa olulisi liikluspiiranguid Tallinna kesklinnas. Vabaduse väljak ja selle ümbrus (Pärnu mnt, Kaarli pst) on liiklusele suletud. Ühistransport suunatakse ümbersõidule. Täpne info avaldatakse Tallinna linna kodulehel paar päeva enne sündmust. - Kas muuseumid on Vabariigi aastapäeval lahti?
Paljud muuseumid on 24. veebruaril suletud või töötavad erigraafikuga. Siiski on mõned muuseumid (näiteks Eesti Rahva Muuseum Tartus või Eesti Ajaloomuuseum), mis võivad pakkuda eriprogramme. Tasub kontrollida konkreetse muuseumi kodulehte.
Vabaduse hoidmine on igapäevane töö
Eesti Vabariigi aastapäeva tähistamine on enamat kui vaid pidulikud kõned ja ilutulestikud. See on hetk mõtisklemiseks selle üle, mida tähendab elada vabas riigis. Vabadus ei ole iseenesestmõistetav kingitus, vaid pärand, mida tuleb hoida ja kaitsta iga päev – olgu siis läbi riigikaitse, kultuuri edendamise või lihtsalt hooliva ja märkava kodanikuks olemise.
Kõige olulisem osa sellest päevast ongi tunne, mis tekib inimeste südametes. Olgu selleks uhkus, kui näeme lehvivaid lippe, või tänutunne, kui mõtleme oma esivanematele. See ühtekuuluvustunne annab meile jõudu minna vastu tulevikule, teades, et hoolimata erimeelsustest või rasketest aegadest, on meil olemas oma riik, oma keel ja oma kultuur. Head Vabariigi aastapäeva kõigile – hoidkem Eestit!
