Eesti on mereriik, mille rannajoont kaunistavad tuhanded saared ja laiud. Kuigi ametlik statistika loendab kokku üle 2000 meresaare, on vaid väike osa neist asustatud ning regulaarse praami- või lennuühendusega. Ometi peidab just see saarestik endas Eesti kultuuri, ajaloo ja looduse üht kõige lummavamat osa. Iga saar on oma nägu, oma rütmi ja isegi oma keelepruugiga. Alates kadakaste karjamaadega ääristatud teedest kuni tuuliste rannikute ja ajalooliste tuletornideni – saarte külastamine pakub vaheldust mandrielu kiirusele ning võimalust kogeda aega hoopis teises dimensioonis. Järgnev põhjalik ülevaade aitab planeerida reisi Eesti kõige märkimisväärsematele saartele, tuues välja nii tuntud turismimagnetid kui ka varjatud pärlid.
Saaremaa – spaad, ajalugu ja meteoriidid
Eesti suurim saar Saaremaa on kahtlemata kõige populaarsem sihtkoht nii siseturistide kui ka välisturistide seas. Saaremaa on tuntud oma kadakaste väljade, kiviaedade ja tuulikute poolest, kuid see on vaid pealispind. Saare pealinn Kuressaare on kuurortlinn, mille südames asub Baltimaade ainus tervikuna säilinud keskaegne kindlus – Kuressaare Piiskopilinnus. See on koht, kus ajalugu kohtub tänapäevaga, pakkudes külastajatele nii muuseumielamusi kui ka kauneid vaateid vallikraavidele ja ümbritsevale pargile.
Loodushuvilistele on Saaremaa tõeline paradiis. Üks unikaalsemaid paiku on Kaali meteoriidikraater, mis on tekkinud meteoriidi kokkupõrkel maaga tuhandeid aastaid tagasi. See on Euroopa üks paremini vaadeldavaid kraatreid ning selle ümber on tekkinud rikkalik folkloor ja legendid. Mitte vähem tähtis ei ole Panga pank, mis on Saaremaa ja Muhu kõrgeim aluspõhjapaljand, pakkudes dramaatilisi vaateid avamerele, eriti päikeseloojangu ajal.
Saaremaa külastamisel tasub kindlasti arvestada ka järgmiste tegevustega:
- Sõrve säär: Saaremaa lõunapoolseim tipp, kus asub kuulus Sõrve tuletorn ja kus meri on tihti tormine ja vaatemänguline.
- Angla tuulikumägi: Ainus oma ilme säilitanud tuulikumägi Saaremaal, kus saab näha viite pukktuulikut.
- Vilsandi Rahvuspark: Saaremaa läänerannikul asuv piirkond, mis on tuntud oma hülgekolooniate ja rikkaliku linnustiku poolest.
Hiiumaa – tuletornide ja naljameeste saar
Kui Saaremaa on sageli sagimist täis, siis Hiiumaa pakub rahu, vaikust ja omapärast huumorit. Hiiumaa on suuruselt teine saar Eestis ning on tuntud oma puutumatu looduse ja maailma vanimate sekka kuuluvate tuletornide poolest. Saare sümboliks on Kõpu tuletorn, mis on Läänemere ja Baltimaade vanim ning maailmas vanuselt teine-kolmas pidevalt töötanud majakas. Selle tippu ronimine on küll füüsiliselt nõudlik, kuid avanev vaade üle metsase saare on pingutust väärt.
Hiiumaa rannajoon on äärmiselt mitmekesine. Ristna ja Tahkuna poolsaared on tuntud oma tuuliste randade poolest, mis meelitavad ligi surfareid ja veespordiharrastajaid. Tahkuna tuletorni juures asub ka mälestusmärk parvlaeval Estonia hukkunutele. Erilise loodusnähtusena tuleb mainida Sääretirpi Kassaris – see on kitsas kruusane maariba, mis ulatub kaugele merre, võimaldades jalutada justkui vee peal, olles ümbritsetud lainetest mõlemalt poolt.
Kultuuriliselt on Hiiumaa koduks paljudele käsitöölistele ja kunstnikele. Suviti toimuvad siin populaarsed kodukohvikute päevad, mis olid ühed esimesed omataolised Eestis. See on parim aeg, et maitsta kohalikku toitu, sealhulgas kuulsat suitsukala ja hiiu leiba.
Muhu – värav saarte maailma
Paljud sõidavad Muhust lihtsalt läbi teel Saaremaale, kuid see on suur viga. Muhu saar on omaette kultuuriruum, mis väärib süvenemist. Koguva küla on Eesti üks paremini säilinud külaansambleid, kus saab näha arhailist taluarhitektuuri ja tunnetada sajanditetagust eluolu. Siin sündis ja elas kirjanik Juhan Smuul, kelle muuseum on külastajatele avatud.
Muhu on tuntud ka oma luksusliku külje poolest. Pädaste mõis on rahvusvaheliselt tunnustatud hotell ja restoran, mis pakub tipptasemel Põhjala kööki, kasutades kohalikku toorainet. Kuid Muhu võlu peitub ka lihtsuses – Liiva keskuses asuv Muhu Pagarikoda on koht, kust saab osta värsket, sooja ja krõbeda koorikuga Muhu leiba, mis on saanud legendaarseks üle kogu Eesti.
Muhu eripärad, mida märgata:
- Muhu tikand: Erkroosad ja kollased lillmustrid, mis kaunistavad rahvariideid ja tänapäevast disaini.
- Katariina kirik: Üks vanimaid kivikirikuid Eestis, millel on erakordsed seinamaalingud.
- Üügu pank: Põhja-Muhu rannikul asuv maaliline pankrannik.
Vormsi – rannarootslaste pärand
Vormsi, rootsi keeles Ormsö, asub Hiiumaa ja mandri vahel ning on ajalooliselt olnud asustatud rannarootslaste poolt. See pärand on tunda igal sammul – külanimed on rootsipärased (Saxby, Hullo, Sviby) ja saare arhitektuur erineb mandri omast. Vormsi on suurepärane sihtkoht jalgrattaturismiks, kuna vahemaad on lühikesed ja liiklus hõre.
Saare kõige ikoonilisem vaatamisväärsus on Vormsi kalmistu Püha Olavi kiriku juures. Seal asub maailma suurim rõngasristide kogu – üle 330 lubjakivist ja liivakivist raiutud rõngasristi, millest vanimad pärinevad 17. sajandist. See vaatepilt on müstiline ja ainulaadne. Looduslikult pakub Vormsi kadakavälju ja rannaniite. Saxby tuletorn saare lääneosas on suurepärane koht päikeseloojangute nautimiseks ja fossiilide otsimiseks paekivisest rannast.
Kihnu – UNESCO vaimne pärand
Liivi lahes asuv Kihnu saar on omaette fenomen. Kihnu kultuuriruum – sealhulgas riietus, keel, muusika ja käsitöö – on kantud UNESCO suulise ja vaimse pärandi nimekirja. Kihnu on tuntud oma tugeva kogukonna ja matriarhaalse elukorralduse poolest: ajal, mil mehed olid merel kalal, juhtisid saare elu naised.
Kihnu külastaja märkab kohe saareelanike traditsioonilisi triibulisi seelikuid ehk körte, mida kantakse uhkusega igapäevaselt, mitte ainult pühadel. Parim viis saarega tutvumiseks on rentida jalgratas või tellida ekskursioon veoauto kastis, mis on kohalik turismieripära. Tähelepanuväärne on ka Kihnu kirik ja muuseum, mis annab sügava sissevaate saare ajalukku ja kuulsa kapteni Kihnu Jõnni ellu. Saare lõunatipus asuv tuletorn on samuti avatud külastajatele, pakkudes kauneid vaateid ümbritsevale merele ja laidudele.
Ruhnu – eraldatus ja laulvad liivad
Ruhnu on Eesti kõige kaugem saar, asudes keset Liivi lahte, lähemal Lätile kui Eesti mandrile. See eraldatus on säilitanud saarel erilise rahu ja puutumatuse tunde. Ruhnu on ideaalne koht neile, kes soovivad põgeneda tsivilisatsiooni mürast. Saare pärl on Ruhnu puukirik, mis on ehitatud 1644. aastal ja on vanim säilinud puitehitis Eestis. Selle kõrval asub uus kivikirik, luues huvitava arhitektuurilise kontrasti.
Ruhnu on kuulus ka oma Limo ranna poolest, mida peetakse üheks Eesti kaunimaks supelrannaks. Sealne liiv on nii peen, et teeb astudes omapärast häält – sellest ka nimetus “laulvad liivad”. Kuna ühendus mandriga on harvem (lennuk Pärnust või Kuressaarest, laev Pärnust, Munalaiust või Roomassaarest), nõuab reis Ruhnu hoolikamat planeerimist, kuid kohale jõudes valdab külastajat täielik ajatus.
Väikesaared Tallinna külje all: Prangli, Aegna ja Naissaar
Alati ei pea sõitma kaugele Lääne-Eestisse, et saareelu nautida. Tallinna lähedal asuvad saared pakuvad suurepärast võimalust ühepäevasteks väljasõitudeks.
- Prangli: Viimsi poolsaare lähedal asuv põlisasustusega saar, mis on suutnud säilitada oma kaluriküla miljöö. Prangli on tuntud oma männimetsade, liivarandade ja maagaasi leiukoha poolest.
- Naissaar: Ajalooliselt strateegilise tähtsusega saar, mis oli pikka aega militaartsoon ja suletud ala. Tänapäeval saab seal tutvuda merekindluse varemetega, sõita kitsarööpmelise raudteega ja nautida Nargenfestivali kultuuriüritusi.
- Aegna: Tallinna kesklinna haldusalasse kuuluv saar, mis on kaitseala. See on populaarne matkajate seas tänu oma mitmekesisele loodusele, kivikülvidele ja vanadele sõjaväerajatistele.
Korduma kippuvad küsimused
Reis Eesti saartele võib tekitada mitmeid praktilisi küsimusi. Siin on vastused levinumatele päringutele, mis aitavad reisi sujuvamaks muuta.
Kas saartele pääsemiseks on vaja broneerida praamipiletid ette?
Jah, eriti suveperioodil ja nädalavahetustel on tungivalt soovitatav broneerida piletid eelmüügist. Suurematele saartele (Saaremaa, Hiiumaa, Muhu) opereerib liine TS Laevad ja pileteid saab osta praamid.ee lehelt. Väiksemate saarte (Kihnu, Vormsi, Ruhnu) puhul tasub vaadata Kihnu Veeteede kodulehte. Autokoha broneerimine on kriitilise tähtsusega.
Milline on parim aeg Eesti saarte külastamiseks?
Kõrghooaeg on juunist augustini, mil ilm on soe ja toimub enim üritusi. Samas on saared väga võluvad ka varasügisel (september-oktoober), mil turistide hulgad vähenevad ja loodus värvub kirevaks. Talvine külastus pakub ekstreemsemat ja vaiksemat kogemust, kuid tuleb arvestada, et paljud turismiasutused ja söögikohad võivad olla suletud.
Kas saartel saab liikuda ilma autota?
Jah, saab küll. Suurematel saartel (Saaremaa, Hiiumaa) on olemas maakondlik bussiliiklus, kuigi see ei pruugi ulatuda igasse vaatamisväärsusse. Paljudel saartel (Kihnu, Prangli, Vormsi) on populaarseimaks liiklusvahendiks jalgratas, mida saab kohapeal rentida. Väikesaared on sageli piisavalt kompaktsed, et neid jalgsi avastada.
Kas saartel on piisavalt pangaautomaate ja poode?
Suuremates keskustes nagu Kuressaare, Kärdla või Liiva on olemas kõik eluks vajalik – suured toidupoed ja sularahaautomaadid. Väiksematel saartel (nt Ruhnu, Prangli, Vormsi) on tavaliselt üks kauplus, mille lahtiolekuajad võivad olla piiratud, ja sularahaautomaate ei pruugi olla või on neid vaid üks. Seetõttu on mõistlik väiksematele saartele minnes varuda sularaha.
Matkamine ja aktiivne puhkus rannikualadel
Eesti saared ei ole mõeldud vaid rannas lesimiseks või autoga ringi sõitmiseks; need on suurepärased sihtkohad aktiivse puhkuse armastajatele. RMK (Riigimetsa Majandamise Keskus) on rajanud saartele mitmeid hästi tähistatud matkaradasid, mis viivad külastajad paikadesse, kuhu autoga ligi ei pääse. Näiteks Hiiumaal asuv Rebastemäe õpperada viib läbi erinevate metsakoosluste saare kõrgeimatesse punktidesse, pakkudes harivat sisu kohaliku taimestiku kohta. Saaremaal Harilaiu poolsaarel asuv matkarada on aga kuulus oma liivadüünide ja “Kiipsaare viltuse tuletorni” poolest, mis on aja jooksul meregevuse tõttu viltu vajunud ja nüüdseks vees seisab.
Lisaks jalgsimatkadele on saared populaarsed linnuvaatlejate seas. Kevadine ja sügisene ränne toob rannikualadele ja laidudele tuhandeid linde, muutes kohad nagu Matsalu lahe ümbrus ja Vilsandi rahvuspark ornitoloogilisteks tulipunktideks. Kajakisõit laidude vahel on veel üks viis kogeda merd vahetult, võimaldades ligipääsu isoleeritud abajatele ja rahu, mida mootorpaadiga sõites ei koge. Oluline on siiski alati järgida looduskaitse reegleid, et mitte häirida lindude pesitsust ega hüljeste puhkealasid, tagades nii selle unikaalse looduskeskkonna säilimise ka tulevastele põlvedele.
