Eesti on tuntud kui mereriik, mille rannajoont kaunistavad tuhanded saared ja laiud. Kuigi täpne saarte arv on aja jooksul täpsustunud tänu moodsale kaardistamistehnoloogiale ja maakerkele, räägitakse tänapäeval ametlikult 2317 saarest. See muljetavaldav number asetab Eesti Euroopa saarerikkaimate riikide hulka. Iga saar peidab endas unikaalset ajalugu, looduskeskkonda ja kultuuripärandit, mis eristub mandri-Eesti elust märgatavalt. Alates kadakastest karjamaadest ja tuulikutest kuni iidsete tuletornide ja hülgekolooniteni – Eesti saared pakuvad avastamisrõõmu igal aastaajal. Selles artiklis vaatame süvitsi, millised on meie suurimad saared, milline on nende tegelik järjestus ning milliseid põnevaid saladusi need endas peidavad.
Eesti kaks hiiglast: Saaremaa ja Hiiumaa
Kui rääkida Eesti saartest, tulevad enamikule inimestest esimesena meelde Saaremaa ja Hiiumaa. Need kaks on vaieldamatult suurimad ning moodustavad lõviosa Eesti saarte kogupindalast ja rahvastikust. Nendevaheline sõbralik rivaalitsemine on kestnud sajandeid, kuid külastaja jaoks täiendavad need kaks sihtkohta teineteist suurepäraselt.
Saaremaa – kadakad, spaad ja ajalugu
Saaremaa on Eesti suurim saar, mille pindala on ligikaudu 2673 ruutkilomeetrit. See on suuruselt neljas saar Läänemeres (pärast Sjællandi, Gotlandi ja Fyni). Saaremaa on tuntud oma dolomiidi, tuulikute, koduõlu ja loomulikult kadakate poolest. Saare pealinn Kuressaare on Eesti spaapealinn, kus on ühe elaniku kohta ilmselt kõige rohkem spaakohti maailmas.
Saaremaa üks unikaalsemaid vaatamisväärsusi on Kaali meteoriidikraater. See on üks väheseid kraatrivälju maailmas, mis asub tihedalt asustatud piirkonnas ja mille teke on talletunud rahvapärimuses. Arvatakse, et meteoriidi langemine võis inspireerida lugusid, mis jõudsid isegi Põhjamaade mütoloogiasse. Lisaks loodusele on Saaremaa rikas ajaloo poolest – Kuressaare piiskopilinnus on ainus terviklikult säilinud keskaegne kindlus Baltimaades, pakkudes külastajatele autentset pilku minevikku.
Hiiumaa – tuletornide ja huumori kodu
Suuruselt teine saar, Hiiumaa, on pindalaga umbes 989 ruutkilomeetrit. Hiiumaa on tuntud oma rahuliku elutempo ja kohalike elanike, hiidlaste, erilise huumorimeele poolest. Saare sümboliks on Kõpu tuletorn, mis on üks vanimaid katkestusteta töötavaid tuletorne maailmas, olles aidanud meremeestel orienteeruda juba alates 16. sajandist.
Loodusgeograafiliselt on Hiiumaa väga mitmekesine. Siit leiab nii liivarandu (näiteks Tõrvanina) kui ka kiviklibuseid sääri, millest kuulsaim on Sääretirp Kassaris. Hiiumaa on ka koduks paljudele haruldastele taimeliikidele ja on Euroopa naaritsate taastamise tugipunktiks. Erinevalt Saaremaast on Hiiumaa maastik veidi metsasem ja kohati metsikum, pakkudes suurepäraseid võimalusi matkamiseks.
Keskmise suurusega pärlid ja väikesaared
Kuigi Saaremaa ja Hiiumaa võtavad suurema osa tähelepanust, on järgmised saared suurusjärjekorras need, mis pakuvad sageli kõige ehedamat saarekogemust. Need on kohad, kus aeg justkui peatub ja kus kogukonnatunne on äärmiselt tugev.
Muhu – värav saarte maailma
Muhu saar (198 km²) on paljudele vaid transiidikoridoriks teel Saaremaale, kuid see on ebaõiglane. Muhu on rikas oma erksa rahvakultuuri poolest – kuulsad Muhu mustrid ja tikandid on tuntud kaugemalgi kui Eestis. Koguva küla on üks paremini säilinud külaansambleid Eestis, kus saab näha arhailist taluarhitektuuri. Lisaks asub Muhus Pädaste mõis, mis on tuntud oma luksusliku hotelli ja tipptasemel restorani poolest, ühendades vana ajaloo moodsa elegantsiga.
Vormsi ja rannarootsi pärand
Suuruselt neljas saar on Vormsi (93 km²). See saar eristub teistest oma tugeva rootsi mõju poolest. Kuni Teise maailmasõjani asustasid saart peamiselt rannarootslased, mis kajastub tänaseni kohanimedes (nt Hullo, Saxby, Sviby). Vormsi Püha Olavi kiriku ümber asuv kalmistu on maailmas ainulaadne oma enam kui 330 rõngasristi poolest. Vormsi on looduslikult väga mitmekesine, pakkudes nii loopealseid kui ka tihedaid metsi, olles suurepärane sihtkoht jalgrattaturismiks.
Eesti saarte edetabel suuruse järgi
Tihti tekib segadus, millised saared täpselt järgnevad suurtele hiidudele. Alljärgnev nimekiri toob välja Eesti suurimad saared pindala järgi. Oluline on märkida, et saarte pindala võib allikati veidi erineda sõltuvalt veetasemest ja mõõtmismetoodikast, kuid üldine järjestus püsib stabiilne.
- Saaremaa – 2673 km²
- Hiiumaa – 989 km²
- Muhu – 198 km²
- Vormsi – 93 km²
- Kassari – 19,3 km² (Märkus: Sageli loetakse Hiiumaa osaks, kuid geograafiliselt on eristatav)
- Naissaar – 18,6 km²
- Kihnu – 16,4 km²
- Väike-Pakri – 12,9 km²
- Suur-Pakri – 11,6 km²
- Ruhnu – 11,4 km²
- Abruka – 8,8 km²
- Vilsandi – 8,8 km²
- Piirissaar – 7,5 km² (Peipsi järves, suurim siseveekogu saar)
- Prangli – 6,4 km²
- Osmussaar – 4,7 km²
See nimekiri näitab ilmekalt, kui kiiresti saarte suurus väheneb. Kui Saaremaa on võrreldav Luksemburgi riigiga, siis tabeli keskmised saared on pigem väikesed kogukonnakeskused, kus elanikke on sageli alla saja.
Kultuuriline eripära: UNESCO pärand ja pärimuskultuur
Eesti väikesaared ei ole erilised mitte ainult oma looduse, vaid ka kultuuri poolest. Kihnu saar on ilmselt kõige kuulsam näide. Kihnu kultuuriruum – sealhulgas traditsiooniline pulmaminek, riietus (triibulised seelikud ehk kördid), keel ja muusika – on kantud UNESCO vaimse kultuuripärandi nimekirja. Kihnus on säilinud matriarhaalne elukorraldus, kus mehed olid pikalt merel ja naised juhtisid saare igapäevaelu.
Teine äärmus on Ruhnu, mis asub mandrist kõige kaugemal, Riia lahe keskel. Ruhnu on tuntud oma eraldatuse ja puitarhitektuuri poolest. Ruhnu uus kirik ja vana puukirik (ehitatud 1644, Eesti vanim säilinud puitehitis) seisavad kõrvuti, jutustades lugu rootsi ja eesti kogukondade põimumisest. Ruhnu rahu ja vaikus on midagi, mida mandril on peaaegu võimatu leida.
Samuti väärib mainimist Piirissaar Peipsi järves, mis on vanausuliste (staroveride) koduks. Sealne kultuur, sibulakasvatus ja religioossed traditsioonid erinevad täielikult Läänemere saarte omast, pakkudes külastajale hoopis teistsugust, slaavi mõjutustega elamust.
Korduma kippuvad küsimused (FAQ)
Siin on vastused kõige levinumatele küsimustele seoses Eesti saartega, mis aitavad paremini planeerida reisi või mõista saarte olemust.
Mitu saart on Eestis tegelikult?
Ametlikel andmetel on Eestis 2317 meresaart. Varasemalt levinud number 2222 on täpsustunud tänu kaasaegsetele aerofotodele ja laserskaneerimisele. See number hõlmab ka väga väikeseid laide ja karisid, kus puudub taimkate ja inimasustus.
Millisele saarele on kõige lihtsam pääseda?
Kõige lihtsam on külastada Muhu ja Saaremaa saari, kuna neid ühendab mandriga tihe ja mugav praamiliiklus Virtsu sadamast ning üle Väikese väina tammi pääseb autoga Muhust Saaremaale. Samuti on Saaremaale võimalik lennata Tallinnast. Hiiumaale pääseb praamiga Rohukülast või samuti lennukiga.
Kas Eesti saartel on jääteed?
Jah, külmadel talvedel, kui merejää on piisavalt paks (vähemalt 22–24 cm), avatakse ametlikud jääteed. Kõige kuulsam on Euroopa pikim jäätee mandri ja Hiiumaa vahel (umbes 26 km). See on unikaalne kogemus, kuid sõltub täielikult ilmastikuoludest ja viimastel soojadel talvedel on jääteid harvemini avatud.
Milline on Eesti kõige kaugem saar?
Kõige kaugem püsiasustusega saar mandrist on Ruhnu. See asub Pärnust umbes 96 km ja Kuressaarest 70 km kaugusel. Ruhnu reisimine on omaette ettevõtmine, mis sõltub tugevalt ilmast, ning sinna saab liinilaeva või väikelennukiga.
Mis vahe on laiul ja saarel?
Kuigi selget teaduslikku piiri pole alati lihtne tõmmata, on “laid” tavaliselt väiksem, väljakujunenud taimkattega saar, mis asub enamasti Väinameres. “Kari” on veelgi väiksem ja madalam kivine moodustis. Üldkeeles nimetatakse suuremaid moodustisi, kus on võimalik püsiv elutegevus ja metsakooslused, saarteks.
Loodusturism ja hülgevaatlus paradiisisaartel
Eesti saared ei ole pelgalt turismiobjektid või elukohad; need on kriitilise tähtsusega pelgupaigad elusloodusele. Saarte eraldatus mandrist on loonud soodsad tingimused liikidele, keda mujal harva kohtab. Üks populaarsemaid loodusturismi vorme on hülgevaatlusretked, mida korraldatakse peamiselt Hiiumaa ja Saaremaa lähistel asuvatele laidudele, aga ka Malusi saartele Soome lahes. Hallhülged ja viigerhülged armastavad lesida kivistel karidel, pakkudes vaatlejatele unustamatut vaatepilti.
Lisaks hüljestele on saared tõeline lindude paradiis. Vilsandi rahvuspark, mis kasvas välja Vaika linnukaitsealast, on Eesti vanim looduskaitseala. See on koduks tuhandetele merelindudele, sealhulgas hahkadele ja tiirudele. Kevadine ja sügisene ränne toob saartele ja rannikule kokku linnuvaatlejaid üle kogu Euroopa, sest Eesti asub Ida-Atlandi rändeteel. Väikesaared nagu Osmussaar oma paeklindi ja bretšadega (meteoriidiplahvatuse tagajärjel tekkinud kivimid) pakuvad geoloogilist avastamisrõõmu, mida mujalt ei leia. Seega on iga Eesti saar, olenemata suurusest, justkui omaette mikrokosmos, mis väärib hoidmist ja avastamist.
