Eestimaa loodus on meie suurim rikkus, pakkudes hingematvaid vaateid, sügavat rahu ja võimalust põgeneda argipäeva kiirest elutempost. Ükskõik, kas olete kogenud matkaja või otsite lihtsalt kohta, kus perega nädalavahetust veeta, pakuvad meie kodumaa rahvuspargid midagi igaühele. Eestis on looduslähedus elustiili osa ning riiklikult kaitstud alad on loodud selleks, et säilitada meie unikaalseid ökosüsteeme – alates iidsetest rabadest ja soodest kuni liigirikaste rannaniitude ja põlismetsadeni. Järgnevalt vaatame lähemalt, millised on need kohad, kus Eestimaa süda kõige valjemini tuksub ja mida tasub kindlasti oma puhkuseplaanidesse võtta.
Lahemaa rahvuspark – Eesti looduse visiitkaart
Lahemaa on kahtlemata Eesti tuntuim ja populaarseim rahvuspark, asudes mugavalt vaid tunniajase autosõidu kaugusel Tallinnast. See oli esimene rahvuspark kogu Nõukogude Liidus, asutatud juba 1971. aastal, ning selle eesmärk on kaitsta Põhja-Eesti rannikule omast loodust ja kultuuripärandit. Lahemaa on täiuslik segu ajaloost ja metsikust loodusest.
Üks Lahemaa suurimaid tõmbenumbreid on selle rabamassiivid. Viru raba on ilmselt kõige kuulsam ja ligipääsetavam soo Eestis, kus laudtee viib külastajad turvaliselt läbi vesise maastiku otse vaatetornini. See on ideaalne paik hommikuseks päikesetõusu nautimiseks või sügiseseks jõhvikakorjamiseks. Kuid Lahemaa pole ainult rabad; see on ka kivine mererannik ja ajaloolised kalurikülad.
- Käsmu kaptenite küla: Tuntud oma valgete majade, meremuuseumi ja suurte rändrahnude poolest.
- Altja kaluriküla: Pakub ehedat vaadet endisaegsele rannaelule koos traditsiooniliste rookatusega võrgukuuridega.
- Mõisad: Palmse, Sagadi ja Vihula mõisad on suurepäraselt restaureeritud kompleksid, mis annavad aimu baltisaksa aadlike elust ja pakuvad sageli ka majutus- ning toitlustusteenust.
Soomaa rahvuspark ja viies aastaaeg
Kui otsite midagi tõeliselt erakordset, siis Soomaa rahvuspark on koht, kuhu suunduda. Soomaa on rahvusvaheliselt tuntud oma massiivsete soostike ja unikaalse loodusnähtuse – nn viienda aastaaja – poolest. See termin tähistab iga-aastaseid suurvett, kus jõed tõusevad üle kallaste, ujutades üle luhad, teed ja isegi taluõued. Sel ajal on parimaks (ja sageli ainsaks) liiklusvahendiks kanuu või haabjas.
Viienda aastaaja välisel ajal on Soomaa vaikuse ja rahu sümbol. Siinsed matkarajad, nagu Riisa või Ingatsi õpperada, viivad matkaja sügavale raba südamesse. Ingatsi rajal saab ronida Euroopa kõrgeimale rabarinnakule, kust avaneb lummav vaade Kuresoo rabale. Soomaa on ka üks parimaid kohti Eestis, kus osaleda giidiga räätsamatkadel, mis võimaldavad liikuda seal, kus laudteed puuduvad.
Matsalu rahvuspark – linnuvaatlejate paradiis
Lääne-Eestis asuv Matsalu rahvuspark on üks Euroopa olulisemaid veelindude peatuspaiku rände ajal. See 486 ruutkilomeetri suurune ala hõlmab Matsalu lahte, selle suudmeala ja ümbritsevaid rannaniite. Kevaditi ja sügiseti muutub Matsalu tõeliseks lindude suurlinnaks, kus peatuvad sajad tuhanded haned, luiged ja pardid.
Külastajatele on loodud suurepärased tingimused linnuriigi jälgimiseks. Pargis asub mitmeid vaatetorne, millest tuntuimad on Haeska, Keemu ja Kloostri tornid. Haeska linnutorni peetakse lausa üheks parimaks linnuvaatluskohaks Põhja-Euroopas liigirikkuse poolest. Lisaks lindudele on Matsalu tuntud oma avarate maastike ja pillirooväljade poolest, mis pakuvad silmailu eriti päikeseloojangu ajal.
Matsalu külastuskeskus Penijõe mõisas on suurepärane alguspunkt, kus saab põhjaliku ülevaate piirkonna elustikust ja ajaloost enne loodusesse suundumist.
Vilsandi rahvuspark – saarte ja hüljeste kodu
Vilsandi rahvuspark on Eesti kõige merelisem kaitseala, mis asub Saaremaa läänerannikul ja hõlmab Vilsandi saart koos ümbritsevate laidude ja rahudega. See on Baltimaade vanim looduskaitseala, mis sai alguse juba 1910. aastal Vaika linnukaitsealana. Siinne kliima on pehmem ja päikeselisem kui mandril, mis loob soodsad tingimused haruldastele taimedele, sealhulgas orhideedele.
Mida Vilsandil teha?
Vilsandi on matkajale tõeline maiuspala, kuid sinna pääsemine nõuab veidi planeerimist. Saarele saab sõita paadiga Papissaare sadamast või madala veeseisu korral isegi jalgsi (või veoautoga) läbi mere. Kohapeal ootab teid:
- Vilsandi tuletorn: Valge majakas, mis on saare sümboliks ja pakub imelisi vaateid avamerele.
- Hülgevaatlus: Piirkond on koduks hallhüljeste kolooniatele, keda võib sageli näha kividel lesimas.
- Kiipsaare tuletorn: Harilaiu poolsaarel asuv “Eesti Pisa torn”, mis on mere uuristava tegevuse tõttu viltu vajunud ja asub nüüdseks juba vees.
Alutaguse rahvuspark – kohtumine metsiku loodusega
Eesti noorim rahvuspark, Alutaguse (loodud 2018), asub Ida-Eestis ja esindab meie metsade kõige ürgsemat poolt. See on piirkond, kus laiuvad suured soostikud ja okasmetsad, mis meenutavad pigem Siberi taigat. Alutaguse on koduks paljudele suurkiskjatele ja haruldastele liikidele, keda mujal Eestis harva kohtab.
Siin on suurim tõenäosus kohata pruunkaru. Spetsiaalselt ehitatud karuvaatlusonnides on võimalik veeta öö, jälgides turvaliselt karude, kährikute ja teiste metsaasukate toimetusi nende loomulikus keskkonnas. Lisaks karudele on Alutaguse lendorava elupaik – see haruldane ja varjuline loomake on piirkonna üheks sümboliks. Matkajatele pakub avastamisrõõmu Kurtna järvestik, mis on Eesti kõige järvederikkam ala, pakkudes vaheldusrikast maastikku ja selget vett.
Praktilised nõuanded looduses liikumiseks
Enne rahvusparkidesse suundumist on oluline teha mõned ettevalmistused, et tagada meeldiv ja turvaline kogemus nii endale kui ka loodusele. Eesti ilm on muutlik, seega on kihiline riietus ja veekindlad jalatsid alati hea valik, eriti rabades ja märgadel aladel liikudes.
- Kasuta RMK rakendust: Riigimetsa Majandamise Keskuse (RMK) mobiilirakendus ja veebileht on asendamatud abimehed. Sealt leiad täpsed kaartid, lõkkekohad ja telkimisalad koos juhistega.
- Igaüheõigus: Eestis kehtib igaüheõigus, mis lubab eramaal (kui see pole tarastatud või tähistatud) liikuda, kuid see toob kaasa kohustuse hoida loodust. Kõik, mis metsa viid, tuleb sealt ka tagasi tuua.
- Lõkke tegemine: Lõket tohib teha ainult selleks ettenähtud ja tähistatud kohtades. Suure tuleohuga perioodidel on lõkketegemine rangelt keelatud ka ametlikes lõkkekohtades.
Korduma kippuvad küsimused (KKK)
Kas rahvusparkidesse sissepääs on tasuline?
Enamik Eesti rahvusparke ja nende matkaradasid on külastajatele tasuta. Tasu võidakse küsida teatud muuseumide, külastuskeskuste näituste või giiditeenuste eest, kuid looduses liikumine on vaba.
Kas ma võin telkida rahvuspargis kus iganes soovin?
Ei, rahvusparkides on telkimine lubatud ainult selleks spetsiaalselt ettevalmistatud ja tähistatud telkimisaladel. See on vajalik õrnade taimekoosluste kaitsmiseks ja loomade häirimise vältimiseks.
Kas koerad on matkaradadele lubatud?
Jah, koerad on üldjuhul lubatud, kuid nad peavad olema alati rihma otsas. See on äärmiselt oluline, et vältida metsloomade ja lindude (eriti pesitsusajal maas pesitsevate lindude) hirmutamist.
Millal on parim aeg Eesti rahvusparkide külastamiseks?
Rahvuspargid on avatud aastaringselt. Kevad (aprill-mai) on parim linnuvaatluseks ja tärkava looduse nautimiseks. Suvi on ideaalne pikkadeks matkadeks ja ujumiseks. Sügis pakub värvilisi vaateid ja marjul käimise võimalust. Talv sobib räätsamatkadeks ja loomajälgede uurimiseks lumel.
Looduselamused erinevatel aastaaegadel
Kuigi suvi on kõige populaarsem aeg matkamiseks, pakuvad Eesti rahvuspargid unikaalseid elamusi ka madalhooajal, mida ei tohiks alahinnata. Talvine raba on omaette müstiline maailm. Kui laudteed on lumega kaetud ja järved jääs, saab rabas liikuda räätsadega või isegi uiskudega, kogedes avarust, mis suvel pole kättesaadav. Vaikus on talvel sügavam ja õhk kargem, pakkudes meditatiivset kogemust.
Sügis seevastu muudab näiteks Karula rahvuspargi kuppelmaastiku tõeliseks värvide mereks. Kollased kased ja punased vahtrad peegeldumas Ähijärve veepinnal on vaatepilt, mis meelitab kohale fotograafe ja loodusromantikuid. Lisaks on sügisene mets rikkalik seenemets, pakkudes korilastele rõõmu puravike ja riisikate näol. Seega ei tasu piirata oma loodusretki vaid soojade kuudega – Eesti loodus on lavaks etendusele, mis kestab kaksteist kuud aastas, ja iga vaatus on väärt vaatamist.
