Kui enamik inimesi mõtleb Eesti looduskaunitele kohtadele, tulevad sageli esimesena meelde Lõuna-Eesti kuppelmaastikud või Saaremaa kadakased rannad. Ometi peidab Eesti kirdenurk endas üht kõige dramaatilisemat ja suurejoonelisemat loodusime, mis paneb hinge kinni oma mastaapsuse ja ürgse jõuga. See on paik, kus Läänemeri kohtub järsu paekaldaga ning vesi langeb sügavikku kõrgemalt kui kusagil mujal meie maal. Jutt käib loomulikult Ida-Virumaa kroonijuveelist – Valaste joast ja seda ümbritsevast unikaalsest keskkonnast.
Ida-Virumaa on aastaid kandnud tööstuspiirkonna mainet, kuid viimastel aastakümnetel on piirkond avanud oma tegeliku palge suurepärase turismisihtkohana. Just siin, Ontika pankrannikul, avaneb vaade, mis ei meenuta tüüpilist tasast Eestit, vaid pigem kaadrit mõnest põhjamaise saaga filmist. See on koht, kus maapind lõpeb järsult ja avab vaate miljonite aastate pikkusele geoloogilisele ajaloole. Valaste juga ei ole lihtsalt vee kukkumine kõrgelt; see on sümbol looduse ja inimtegevuse omapärasest sümbioosist, mis pakub külastajatele elamusi igal aastaajal.
Eesti rahvuslik sümbol ja rekordimees
Valaste juga on vaieldamatult Eesti kõrgeim juga, mille veesein langeb alla ligikaudu 30 meetri kõrguselt. Täpne kõrgus võib sõltuvalt vee hulgast ja mõõtmiskohast veidi varieeruda, kuid suurusjärk on muljetavaldav, ületades mäekõrguselt teisi tuntud jugasid nagu Jägala või Keila. Huvitav on aga tõsiasi, et rangelt võttes ei ole tegemist täiesti loodusliku tekkega veekoguga. Valaste juga sai alguse inimkäe läbi, kui 19. sajandil rajati siia kuivenduskraav ehk “Valaste suurkraav”, et juhtida liigvett põldudelt merre.
Aja jooksul on aga vesi uuristanud paekivisse oma sängi ja loodus on selle inimtekkelise objekti täielikult omaks võtnud. Tänaseks on sellest saanud rahvuslik sümbol ja üks enim pildistatud loodusobjekte Eestis. Joa teeb eriliseks see, et vesi ei lange mitte lihtsalt kaljuservalt alla, vaid on aastate jooksul uuristanud pehmetesse kivimikihtidesse sügava kanjoni, paljastades värvikirevad maapõue kihid. Siin on näha nii lubjakivi, liivakivi kui ka sinisavi, mis moodustavad otsekui geoloogilise vikerkaare.
Ontika pankrannik – UNESCO vääriline vaatepilt
Valaste juga ei eksisteeri vaakumis; see on osa palju suuremast ja võimsamast süsteemist nimega Balti klint. Ontika pankrannik on selle klindi kõige kõrgem ja suurejoonelisem osa Eestis, ulatudes kohati kuni 55 meetrit üle merepinna. Seistes Valaste vaateplatvormil ja vaadates lääne või ida suunas, näete katkematu müürina kulgevat paekallast, mis on kujunenud sadade miljonite aastate jooksul.
See pankrannik on kui avatud loodusraamat. Geoloogide jaoks on tegemist hindamatu varamuga, kuid tavakülastajale pakub see lihtsalt hingematvat ilu. Eriti dramaatiline on vaade tormiste ilmadega, kui Läänemere lained peksavad vastu randa kaugel all, samal ajal kui ülal pangal vihiseb tuul. Pankranniku servalt avaneb selge ilmaga vaade kaugele merele, ning hea nähtavuse korral võib aimata isegi Soome saarestiku kontuure.
Salapärane klindimets: Eestimaine džungel
Üks vähem räägitud, kuid äärmiselt põnev osa Valaste ja Ontika piirkonnast on pankranniku jalamil kasvav mets, mida kutsutakse klindimetsaks. Kuna varingud on muutnud selle ala raskesti ligipääsetavaks ja inimtegevus on seal olnud minimaalne, on seal säilinud harukordne ökosüsteem. Tänu panga varjule ja pidevalt nirisevale põhjaveele on sealne mikrokliima niiskem ja stabiilsem kui pealpool panka.
Klindimets meenutab oma lopsakusega kohati lausa džunglit. Siin kasvavad haruldased sõnajalad, sammaldunud puutüved lebavad risti-rästi ning väänkasvud pürgivad valguse poole. See on koduks paljudele haruldastele taime- ja putukaliikidele. Matkamine läbi klindimetsa on elamus omaette – see on rännak ürgsesse loodusesse, mis asub vaid mõnekümne meetri kaugusel tsiviliseeritud parklast.
Infrastruktuur ja matkavõimalused
Aastaid oli Valaste joa külastamine seotud teatud riskidega või oli vana vaateplatvorm suletud. Õnneks on olukord tänaseks kardinaalselt muutunud. Piirkond on läbinud põhjaliku uuenduskuuri ning nüüd ootab külastajaid moodne ja turvaline taristu.
- Uued trepid ja platvormid: Vana ja ohtlikuks muutunud platvorm on asendatud uue terasest trepistikuga, mis viib külastajad turvaliselt alla klindi jalamile ja randa. See võimaldab juga imetleda nii ülevalt, keskelt kui ka altpoolt, andes veemängust täieliku ülevaate.
- Matkarada: Trepistiku kaudu pääseb ligi ligikaudu 1,5 kilomeetri pikkusele õpperajale, mis kulgeb läbi eelmainitud klindimetsa ja mööda rannikut. Rada on tähistatud ja varustatud infotahvlitega, mis tutvustavad piirkonna geoloogiat ja taimestikku.
- Ligipääsetavus: Kuigi treppidest laskumine ei ole sobilik ratastoolidele ega lapsevankritele, on ülemine promenaad ja parklaala hästi ligipääsetavad kõigile. Ülevalt avanevad vaated on samuti suurepärased.
Aastaaegade vaatemäng: Millal tulla?
Valaste juga on üks neist haruldastest kohtadest, mis pakub igal aastaajal täiesti erinevat elamust. Paljud loodusfotograafid külastavad kohta korduvalt, et püüda pildile selle mitmekesisust.
Kevadine suurvesi
Kevad on aeg, mil Valaste näitab oma toorest jõudu. Lumesulavesi ja kevadised vihmad paisutavad veevoolu maksimumini. Vesi mühiseb ja pritsib kaugele, tekitades päikesepaistelisel päeval püsivaid vikerkaari. See on parim aeg neile, kes tahavad näha ja kuulda vee võimsust.
Talvine jääkuningriik
Paljude jaoks on Valaste kõige kaunim just südatalvel. Kui temperatuur langeb miinuskraadidesse ja puhuvad põhjatuuled, muutub juga ja seda ümbritsev taimestik nõiutud lossiks. Vesi külmub lennult, moodustades hiiglaslikke jääpurikaid ja skulptuure. Puud kattuvad paksu jääkihiga ning kogu kanjon muutub valgeks, sinakaks ja kohati vees sisalduvate mineraalide tõttu kollakaks jääpaleeks. See on vaatepilt, mis toob kohale turiste ja fotograafe üle terve Euroopa.
Suvi ja sügis
Suvel võib veevool jääda üsna napiks, nirenedes vaid kitsa ribana alla. Kuid suvi pakub võimalust nautida lopsakat rohelust ja veeta aega all rannas kiviklibul. Sügisel aga värvub pankrannik ja klindimets kuldkollaseks ja punaseks, luues imelise kontrasti halli mere ja paekivi kihtidega.
Korduma kippuvad küsimused
Et teie külastus sujuks võimalikult mugavalt, oleme kokku kogunud vastused peamistele küsimustele, mis reisijatel tekkida võivad.
Kas Valaste joa külastamine on tasuline?
Ei, Valaste joa vaateplatvormide ja matkaraja külastamine on kõigile tasuta. Tegu on avaliku loodusobjektiga.
Kas parkimise eest peab maksma?
Joa vahetus läheduses asub suur parkla, mis on külastajatele tasuta. Suviste suurürituste või väga tiheda külastatavuse ajal tasub jälgida ajutisi liiklusmärke.
Kui palju aega peaks varuma külastuseks?
Kui soovite piirduda vaid vaateplatvormiga, kulub umbes 30 minutit. Kui plaanite laskuda treppidest alla randa ja läbida matkaraja, peaksite arvestama vähemalt 1,5 kuni 2 tunniga. Treppidest tõusmine on füüsiliselt üsna nõudlik.
Kas koeraga tohib matkarajale minna?
Jah, koerad on lubatud, kuid nad peavad olema rihma otsas. Tuleb arvestada, et trepid on restpõhjaga (võrkmetallist), mis võib osadele koertele olla ebamugav või hirmutav kõndida.
Kas läheduses on tualett ja söögikoht?
Jah, kohe parkla kõrval asub Valaste puhkeküla kohvik, kust saab osta sooja toitu, jooke ja jäätist. Samuti on seal tualettruumid külastajatele.
Mida ümbruskonnas veel avastada?
Ida-Virumaa rannik on täis pärleid, mistõttu tasub Valaste külastus siduda pikema ringsõiduga. Vaid lühikese autosõidu kaugusel asub Saka mõis, mis on kaunilt renoveeritud ja pakub samuti ligipääsu pankrannikule ning omaenda väiksemale joale (Kivisilla juga). Saka mõisapark on ideaalne koht piknikuks või jalutuskäiguks.
Ida poole liikudes jõuate Toila Oru parki. See on üks Eesti liigirikkamaid ja ilusamaid parke, mille rajas kunagi kaupmees Grigori Jelissejev. Kuigi uhke loss hävis Teises maailmasõjas, on park, alleed ja vaated merele endiselt lummavad. Toilas asub ka kuulus Toila SPA hotell, kui soovite oma matkapäeva lõpetada lõõgastava ujumisega.
Ajaloohuvilistele soovitame külastada Sillamäe linna, mis on tuntud oma stalinistliku arhitektuuri ja kauni merepromenaadi poolest. See “salajane linn” on viimastel aastatel muutunud tõeliseks turismimagnetiks oma unikaalse atmosfääri ja treppidega, mis viivad kesklinnast otse mere äärde.
Praktilised nõuanded edukaks reisiks
Enne teele asumist tasub läbi mõelda mõned detailid, et elamus oleks võimalikult positiivne. Riietus on võtmesõna – Ontika pangal on peaaegu alati tuulisem kui sisemaal. Isegi soojal suvepäeval võib meretuul olla jahe, seega tasub autosse visata üks lisakiht riideid või tuulejakk. Talvel on korralikud libisemisvastased saapad hädavajalikud, eriti kui plaanite liikuda treppidel või vaateplatvormi läheduses, mis võivad olla jäised.
Fotograafiahuvilistele on parim aeg pildistamiseks kas varahommik või hiline õhtu, kui päike on madalal ja valgustab panka küljelt, tuues esile kivimite tekstuuri. Keskpäevane ere päike võib tekitada liiga tugevaid varjusid. Droonide lennutamine on lubatud, kuid tuleb järgida üldiseid lennureegleid ja olla ettevaatlik tugevate tuuleiilide suhtes, mis võivad panga serval tekkida ootamatult.
Lõpetuseks, pidage meeles, et Valaste on looduskaitseala. Kõik, mis te metsa kaasa võtate, tuleb sealt ka tagasi tuua. Hoidke loodust, et ka järeltulevad põlved saaksid imetleda seda võimsat vaatemängu, kus vesi kohtub kiviga ja loob midagi tõeliselt erakordset. Ida-Virumaa ootab avastamist ja Valaste juga on selleks kahtlemata parim alguspunkt.
