Sageli tabame end reede õhtul mõttelt, et tahaks põgeneda linnakärast ja rutiinist, kuid ideedest jääb vajaka. Eestimaa on küll pindalalt väike, kuid oma loodusliku mitmekesisuse ja kultuuripärandi poolest uskumatult rikas. Meie kodumaa peidab endas sadu avastamata paiku, mis pakuvad enamat kui vaid klassikalised turismimagnetid. Olenemata sellest, kas eelistate matkata ürgsetes metsades, uudistada ajaloolisi varemeid või nautida vaikust merekaldal, leidub Eestis igaühele midagi erilist. Eduka nädalavahetuse võti peitub sageli just harjumuspäraste radade hülgamises ja julguses keerata sisse tundmatule kruusateele, mis võib viia meeldejäävate elamusteni. Järgnevalt vaatame lähemalt paiku, mis väärivad kindlasti külastamist, kuid mis ei pruugi alati esimesena meelde tulla.
Ida-Virumaa kontrastid: tuhamägedest liivarandadeni
Paljude eestlaste jaoks on Ida-Virumaa endiselt justkui avastamata manner, mida ümbritsevad mitmed eelarvamused. Tegelikkuses on see üks Eesti kõige põnevamaid piirkondi, kus tööstusmaastik kohtub puutumatu loodusega. See on kant, kus seiklusjanu saab kustutatud ja silmaring avardatud.
Üks piirkonna suurimaid pärleid on Aidu veemaa. Endine põlevkivikarjäär on tänaseks muutunud helesinise veega kanalite võrgustikuks, mis meenutab kohati Norra fjorde. See on ideaalne paik veespordi harrastajatele. Siin saab sõita nii kanuu, süsta kui ka mootorpaadiga, nautides samal ajal sürreaalset vaadet veest tõusvatele puudele ja tehismägedele. Aidu ei ole lihtsalt veekogu, vaid tunnistus sellest, kuidas loodus võtab inimtegevuse järel ohjad taas enda kätte.
Kui liigute ranniku poole, ootab teid Põhja-Eesti pankrannik oma täies hiilguses. Saka, Ontika ja Toila piirkond pakub dramaatilisi vaateid, kus paekallas langeb järsult merre. Valaste juga on küll tuntud, kuid soovitame külastada ka vähemkäidavaid matkaradasid panga serval, kus avanevad vaated on sama lummavad, kuid rahvast liigub vähem. Jalutuskäik Oru pargis Toilas, kus kunagi asus uhke loss, pakub ajaloolist hõngu ja botaanilst silmailu.
Mida Ida-Virumaal veel kogeda?
- Kuremäe klooster: See on arhitektuuriline meistriteos ja rahuoaas. Isegi kui te pole usklik, on kloostrikompleksi atmosfäär ja sealne allikas kogemist väärt.
- Narva-Jõesuu puitarhitektuur: Lisaks pikale liivarannale tasub jalutada linna tänavatel ja imetleda vanu, puitpitsidega kaunistatud suvilad, mis jutustavad lugusid aegadest, mil see oli Peterburi eliidi suvituspaik.
- Sillamäe promenaad: Värskelt renoveeritud merepromenaad ja stalinistliku arhitektuuriga linnasüda pakuvad visuaalselt väga eristuvat kogemust võrreldes ülejäänud Eestiga.
Müstiline Sibulatee ja vanausuliste külad
Peipsi järve läänekallas on koduks täiesti omamoodi kultuuriruumile, mida tuntakse Sibulatee nime all. See piirkond ulatub varasemast Tartumaa servast kuni Peipsi rannikuni, hõlmates endas vene vanausuliste külasid nagu Varnja, Kasepää ja Kolkja. Siin tundub aeg liikuvat teises rütmis.
Külastades neid ridakülasid, märkate kohe tee ääres kõrguvaid sibulapeenraid ja värvilisi puitmaju. Kohalikud elanikud on väga külalislahked ja pakuvad sageli müügiks nii kuulsat Peipsi sibulat, suitsukala kui ka hoidiseid. Kindlasti tasub sisse astuda mõnda kohalikku muuseumisse või palvelasse, et mõista paremini vanausuliste ajalugu ja traditsioone, mis on sajandeid püsinud muutumatuna.
Gastronoomia huvilistele on see piirkond tõeline paradiis. Kolkja kala- ja sibularestoran on koht, kus saab proovida autentset samovariteed ja sibulapirukaid. Samuti tasub külastada Alatskivi lossi, mis on üks kaunimaid uusgooti stiilis ehitisi Eestis. Lossi ümber asuv park ja matkarada pakuvad mõnusat jalutuskäiku pärast toekat lõunasööki.
Lõuna-Eesti ürgsed metsad ja liivakivipaljandid
Kui otsite täielikku eraldatust ja metsavaikust, siis Lõuna-Eesti, eriti Võrumaa ja Põlvamaa, on selleks parim paik. Siinne maastik on künklik ja metsade vahele on peidetud lugematu arv järvesilmasid. See on ideaalne piirkond telkimiseks või RMK metsaonnides ööbimiseks.
Kuigi Taevaskoda on paljudele tuttav, leidub piirkonnas ka vähem tuntud, kuid sama suurejoonelisi liivakivipaljandeid. Näiteks Hinni kanjon Rõuge lähedal on ainulaadne org Eestis, kus Devoni liivakivi seinad tõusevad kõrgele mõlemal pool kitsast oja. See paik meenutab miniatuurselt Ameerika kanjoneid ja on eriti lummav sügiseti, kui lehed värvuvad kollaseks ja punaseks.
Teine põnev sihtkoht on Piusa koopad. Kuigi koopad ise on osaliselt suletud varisemiohu ja nahkhiirte kaitse tõttu, on sealne külastuskeskus ja avatud vaateplatvorm siiski väärt sõitu. Ümbruskonna männimetsad on seene- ja marjarikkad ning pakuvad suurepäraseid võimalusi pikkadeks jalutuskäikudeks.
Soovitused aktiivseks puhkuseks Lõuna-Eestis:
- Rõuge vaatetorn “Pesapuu”: Ronige torni tippu, et näha Ööbikuoru ja ümbritsevate kuppelmaastike ilu.
- Metsavenna talu: Saage osa ajaloost ja proovige kohalikku puskarit ning talutoitu, kuulates lugusid metsavendadest.
- Pokumaa: Kui reisite lastega, on Edgar Valteri loomingule pühendatud teemapark kohustuslik peatuspaik.
Lääne-Eesti laiud ja väikesaared
Saaremaa ja Hiiumaa on suvel sageli ülerahvastatud, kuid Eesti rannikumeres on hulgaliselt väiksemaid saari, mis pakuvad rahu ja vaikust. Üks selline pärl on Vormsi. See on saar, kus Rootsi pärand on siiani tugevalt tunda. Püha Olavi kirik ja selle juures asuv maailmas ainulaadne rõngasristide kalmistu on müstilised ja panevad mõtisklema ajaloo keerdkäikude üle.
Vormsi loodus on mitmekesine – siin on kadakavälju, rannaniite ja metsi. Saar on piisavalt väike, et see jalgrattaga ühe päevaga läbi sõita, kuid piisavalt suur, et leida oma privaatne rannasopp. Praamiühendus mandriga on hea, kuid saarel valitseb siiski eraldatuse tunne.
Teine põnev võimalus on külastada Osmussaart. See on metsik ja karune saar, mida ilmestavad järsud pangad ja kivised rannad. Osmussaar on geoloogiliselt väga huvitav ja sealne maastik erineb suuresti mandri omast. Saarel elavad vabalt lambad ja veised, mis lisab kohale veelgi maalähedast hõngu.
Korduma kippuvad küsimused
Reisi planeerimisel tekib sageli praktilisi küsimusi. Siin on vastused levinumatele küsimustele seoses Eestis reisimisega.
- Millal on parim aeg Eestis loodusreisiks?
Kuigi suvi on populaarseim, on kevad (eriti mai) ja sügis (september-oktoober) sageli parimad ajad. Kevadel tärkab loodus ja veetase on kõrge (hea jugade vaatlemiseks), sügisel lummab rabade värvidemäng. Talvel on räätsamatkad rabas unustamatu kogemus.
- Kas need kohad on ligipääsetavad ühistranspordiga?
Suurematele saartele ja populaarsetesse keskustesse (nagu Narva-Jõesuu või Taevaskoda) saab bussi või rongiga. Siiski, paljud “peidetud aarded” nagu Aidu karjäär või Hinni kanjon eeldavad ligipääsuks autot või jalgratast.
- Mida teha, kui ilm on halb?
Eesti ilm on heitlik. Soovitame alati varuda vihmakindlad riided. Halva ilma korral tasub külastada muuseume (nt ERM Tartus, Kaevandusmuuseum Ida-Virumaal) või nautida spaapuhkust.
- Kas matkarajad on tasulised?
Enamik RMK (Riigimetsa Majandamise Keskus) hallatavaid matkaradu ja telkimisalasid on külastajatele tasuta. Mõned eramuuseumid või teemapargid nõuavad piletit.
Praktilised nõuanded ja ettevalmistus väljasõiduks
Õnnestunud nädalavahetuse aluseks on hea ettevalmistus. Eestis reisides kehtib kuldreegel: “Ei ole halba ilma, on vaid vale riietus.” Kihiline riietumine on hädavajalik, sest isegi suvepäevadel võib mere ääres tuul olla jahe, samas kui metsa vahel on soe. Veenduge, et teil oleks alati kaasas laetud akupank, sest metsas võib levi olla heitlik ja telefoni aku tühjeneb kiiremini, kui kasutate seda GPS-ina või pildistamiseks.
Toiduvarude osas tasub olla ettenägelik. Kuigi Eestis on poodide võrgustik tihe, võivad väikekülade poed olla avatud lühemat aega või olla pühapäeviti suletud. Termos kuuma teega ja väikesed suupisted autos või seljakotis päästavad sageli päeva, eriti kui otsustate pikemalt looduses viibida. Samuti tasub alla laadida RMK mobiilirakendus, mis aitab leida lähimad lõkkekohad ja matkarajad, ning Google Mapsi kaardid “offline” režiimi jaoks, juhuks kui internet peaks kaduma.
Lõpetuseks, kõige olulisem on suhtumine. Jätke ruumi spontaansusele. Mõnikord on kõige toredam avastus just see väike pruun teeviit, mida te algses plaanis ei märganudki, kuid mis viib vana vesiveski või imelise vaatega külakiigeni. Eestimaa on täis lugusid ja paiku, mis ootavad kannatlikult, et keegi need üles leiaks ja nende ilu märkaks. Pakkige asjad, võtke kaasa hea tuju ja avastage kodumaad uue pilguga.
