Lõuna-Eesti kuppelmaastike ja paksude metsade vahel peituvad ühed Eestimaa kõige müstilisemad ja rahulikumad paigad – rabad. Need on kohad, kus aeg justkui peatub, argimured hajuvad hommikusesse udusse ja valitseb kõrvulukustav vaikus, mida katkestavad vaid sookurgede hüüded või tuule kohin rabamändide ladvus. Erinevalt Põhja-Eesti suurtest lagedatest rabamaastikest pakuvad Lõuna-Eesti sood ja rabad vaheldusrikkamat reljeefi, olles sageli ümbritsetud kõrgetest liivaluidetest või peidus sügavate ürgorgude serval. See unikaalne kooslus muudab need ideaalseks sihtkohaks nii kogenud matkajale, loodusfotograafile kui ka perele, kes otsib nädalavahetuseks turgutavat väljasõitu.
Rappa minek ei ole tänapäeval enam ammu vaid marjuliste pärusmaa. See on elamusreis, mis pakub midagi igale meelele: turbasambla pehmust jala all, sookailu uimastavat lõhna ja visuaalset vaatemängu, mis muutub iga aastaajaga. Kevadine tärkamine, suvised soojad ujumised laugastes, sügisene värvidemäng ja talvine karge avarus teevad rabast aastaringse turismimagneti. Järgnevalt vaatame lähemalt Lõuna-Eesti kõige lummavamaid rabasid, mis väärivad kindlasti avastamist, ning jagame praktilisi soovitusi nende külastamiseks.
Meenikunno raba – Põlvamaa pärl
Kui küsida Lõuna-Eesti elanikelt soovitust rabamatkaks, on vastuseks peaaegu alati Meenikunno. See Põlvamaal asuv maastikukaitseala on justkui rabamaastike musternäidis, pakkudes kontsentreeritud ilu suhteliselt kompaktsel alal. Meenikunno teeb eriliseks tema asukoht: raba on ääristatud piklike oosidega, kust avanevad suurepärased vaated madalamale soostunud alale.
Matkarada on siin hästi hooldatud ja laudtee viib külastaja otse raba südamesse. Üks Meenikunno suurimaid trumpe on Päikeseloojangu maja – väike onn raba servas, mille terrassilt on võimalik nautida nimele väärilisi vaateid. Rada ise on umbes 5,8 kilomeetrit pikk ning lookleb mööda älveid ja laukaid, pakkudes vaheldusrikast maastikku.
Mida Meenikunnos tähele panna?
- Mitmekesine taimestik: Siin kasvavad kõik tüüpilised rabataimed, alates huulheinast kuni erinevate turbasammaldeni. Sügisel on raba kaetud punetavate jõhvikatega.
- Järvede kontrast: Matkarada ühendab kahte täiesti erineva iseloomuga järve – Valgejärve, mis on Eesti üks selgeima veega järvi, ja Mustjärve, mis on vastupidiselt tumeda ja happelise veega.
- Vaatetorn: Liipsaare vaatetornist avaneb panoraamvaade tervele rabale, mis on eriti lummav varahommikusel ajal, kui udu katab laukaid.
Valgesoo raba ja “Baroni mänd”
Põlva külje all, kuulsa Taevaskoja läheduses, asub väiksem, kuid äärmiselt maaliline Valgesoo. See on ideaalne sihtkoht neile, kes soovivad teha lühema jalutuskäigu või on liikvel väiksemate lastega. Valgesoo laudtee on ehitatud laiemana ja on osaliselt läbitav isegi lapsevankri või ratastooliga, mis teeb sellest ühe ligipääsetavama raba Lõuna-Eestis.
Valgesoo peamine atraktsioon on vaatetorn, mis on oma kujult unikaalne – metallist ja puidust konstruktsioon meenutab hiiglaslikku linnupesa. Torni tipust näeb selge ilmaga kaugele üle metsade. Raba servas kõrgub aga kohalik kuulsus, Baroni mänd, mis on saanud oma nime kohaliku mõisniku järgi ja on looduskaitse all.
Valgesoo on tuntud ka oma fotogeenilisuse poolest. Kuna raba on väike ja kompaktne, on siin hommikuti tihti paksud uduvaibad, mis loovad müstilise atmosfääri. Siin asub ka üks Lõuna-Eesti kuulsatest National Geographicu kollastest akendest, mis tähistab paika kui kultuuriliselt ja looduslikult olulist sihtkohta.
Luhasoo – vaikus ja eraldatus Võrumaal
Kui otsite kohta, kus teisi inimesi kohtab harva ja vaikus on käegakatsutav, on Rõuge vallas asuv Luhasoo õige valik. See on üks Lõuna-Eesti suurimaid ja terviklikumaid soostikke, mis on säilinud suuresti inimtegevusest puutumatuna. Luhasoo maastikukaitseala on tuntud oma sügavate laugaste ja vanade soosaarte poolest.
Luhasoo õpperada on umbes 5 kilomeetrit pikk ja moodustab ringi, viies matkaja läbi erinevate raba arenguastmete. Siin võib näha nii madalsood, siirdesood kui ka kõrgsood ehk raba. Raja keskel, keset raba asuval mineraalmaa saarel, asub väike metsaonn, kus saab jalgu puhata ja piknikku pidada. See on koht, kus tunnetab tõelist looduse ülemvõimu.
Luhasoo eripäraks on tema elusloodus. Kuna piirkond on vaikne ja kõrvaline, on siin suurem tõenäosus kohata metsloomi või näha nende jälgi. Samuti on see suurepärane paik linnuvaatluseks, eriti rändeperioodil, kui sookured ja haned peatuvad laugastel puhkamiseks.
Rubina soo – Lõuna-Eesti varjatud aare
Valgamaal ja Viljandimaa piiril asuv Rubina soo on paljudele veel avastamata, kuid on kindlasti üks piirkonna liigirikkamaid märgalasid. Rubina on eriline oma linnustiku poolest – see on Natura 2000 ala, mis on loodud just haruldaste linnuliikide ja elupaikade kaitseks. Siin pesitsevad kaljukotkad, tetred ja laululuiged.
Rubina soo ei pruugi pakkuda nii mugavat ja laia laudteed nagu Meenikunno või Viru raba, kuid just see teebki ta eriliseks. See on koht tõsisele loodushuvilisele. Matkamine toimub siin sageli mööda looduslikke radu või kitsamaid laudu, mistõttu tasub varuda veekindlad jalanõud. Rubina on paik, kus saab tunnetada raba metsikumat poolt, ilma massiturismile oomaste mugavusteta.
Tolkuse raba – Luitemaa kroonijuveel
Kuigi geograafiliselt asub Tolkuse raba Pärnumaal, jääb see Lõuna-Eestisse suunduva peamise maantee (Via Baltica) äärde ja on lõunaeestlastele armastatud sihtkoht. Tolkuse teeb unikaalseks tema tekkolugu ja asukoht: raba asub mere ja vanade liivaluidete vahel. See on osa Luitemaa looduskaitsealast.
Tolkuse raba matkarada algab järsu tõusuga Eesti kõrgeimale luitele – Tornimäele. Seal asuvast vaatetornist avaneb hingemattev vaade: ühelt poolt sinetab Häädemeeste rannik ja meri, teiselt poolt laiub lõputuna näiv raba oma sadade laugastega. See on üks väheseid kohti Eestis, kus on võimalik ühe pilguga haarata merd, metsa ja raba.
Rada ise on ringikujuline ja veidi üle 2 kilomeetri pikk, muutes selle suurepäraseks peatuseks pikemal autosõidul. Tolkuse on tuntud oma suurte ja sügavate laugaste poolest, mis kutsuvad suvel karastavale suplusele. Siin on spetsiaalsed ujumiskohad redelitega, mis teevad vette mineku turvaliseks.
Ettevalmistus ja varustus rabamatkaks
Raba on spetsiifiline keskkond, mis nõuab külastajalt teatud ettevalmistust, et elamus oleks positiivne ja turvaline. Kuigi laudteed teevad liikumise lihtsaks, on ilm rabamaastikul sageli muutlikum ja tuulisem kui metsa vahel.
- Jalanõud: Kui plaanite püsida vaid laudteel, piisab mugavatest spordijalanõudest või matkasaabastest. Kui aga on soov minna marjule või seenele laudteest kõrvale, on kummikud vältimatud. Raba pinnas on petlik – pealtnäha kuiv sammal võib peita sügavat vett.
- Riietus: Riietuge kihiliselt. Rabas on lageda tõttu sageli tuulisem kui mujal. Isegi soojal suvepäeval võib varahommikul või õhtul olla jahe. Tuulekindel jope on alati hea valik.
- Kaasa võetav varustus: Joogivesi on kohustuslik, sest raba on päikesele avatud ja vedelikukaotus tekib kiiresti. Suvel ärge unustage sääsetõrjevahendit ja päikesekaitset. Binokkel on abiks lindude vaatlemisel.
- Räätsad: Tõelise elamuse saamiseks tasub kaaluda räätsamatka. Räätsad (spetsiaalsed jalanõud, mis jaotavad keharaskuse suuremale pinnale) võimaldavad kõndida otse pehmel turbasamblal, vajumata läbi pinnase. Paljud kohalikud matkakorraldajad pakuvad Lõuna-Eesti rabades giidiga räätsamatku.
Korduma kippuvad küsimused
Millal on parim aeg raba külastamiseks?
Raba on kaunis aastaringselt. Augustis ja septembris saab nautida kanarbiku lillat õitemerd ja korjata marju. Oktoobris on raba värvunud kollaseks ja punaseks. Talvel pakub jäätunud maastik avarat valgust, kevadel aga tärkavat elu ja linnulaulu. Kõige maagilisemad hetked on päikesetõusul ja -loojangul.
Kas rabas on ohtlik?
Laudteel püsides on rabas täiesti ohutu. Laudteelt kõrvale astudes tuleb olla ettevaatlik, eriti laugaste läheduses, kus pinnas võib olla õõtsuv ja ebastabiilne. Lastega matkates tuleb neil kindlasti silm peal hoida.
Kas koerad on rappa lubatud?
Enamasti on koerad lubatud, kuid nad peavad olema alati rihma otsas. See on vajalik nii maas pesitsevate lindude kaitsmiseks kui ka koera enda turvalisuse tagamiseks (et ta ei jookseks laukasse). Enne minekut tasub kontrollida konkreetse kaitseala reegleid.
Mida teha prügiga?
Rabas kehtib põhimõte: kõik, mis jaksad kaasa tuua, jaksad ka tagasi viia. Rabades ei ole tavaliselt prügikaste, et vältida metsloomade ligimeelitamist. Hoidke loodus puhtana.
Vastutustundlik loodusnautimine ja pildistamine
Lõuna-Eesti rabad on tundlikud ökosüsteemid, mis on kujunenud tuhandete aastate jooksul. Nende külastamine on privileeg, millega kaasneb vastutus. Lisaks prügi mitte jätmisele on oluline austada vaikust. Paljud inimesed tulevad rappa just rahu otsima, seega valju muusika kuulamine või liigne lärmamine ei sobi kokku rabaetiketiga. Droonide lennutamine on paljudel kaitsealadel piiratud või vajab eriluba, eriti lindude pesitsusajal, seega kontrollige kindlasti piiranguid Maa-ameti kaardirakendusest.
Fotograafidele on raba lõputu inspiratsiooniallikas. Parimad kaadrid sünnivad sageli nn “kuldsel tunnil” vahetult pärast päikesetõusu või enne loojangut, kui valgus on pehme ja toob esile rabataimede faktuurid. Eriti lummavad on sügishommikud, mil temperatuuride erinevus tekitab veekogude kohale paksu udu, millest paistavad läbi vaid üksikud kidurad männid. See on hetk, kus Lõuna-Eesti looduse ilu avaldub oma täielikus, puutumatus hiilguses, pakkudes mälestusi, mis kestavad kaua.
