Kui arvasid, et robotid kuuluvad vaid isesõitvate autode ja muude uudsete innovatsioonide juurde, siis avame su silmad. Tehnoloogia on arenenud niivõrd jõudsalt, et on paslik liigitada kasutatava tehnika alusel ka ladusid. Täpsemini rääkides jagatakse laod tehnoloogia alusel kolmeks ning räägime allpool lähemalt kõigist kolmest liigist.

Manuaalsed laod

Sellised laod on kõige traditsioonilisemad ja levinumad. Manuaallaos on kasutusel tavapärane tehnika nagu näiteks kaubatõstukid, riiulid ja muu selline ning kõik laotoimetused tehakse inimeste poolt.

Poolautomaatsed laod

Seoses tehnika edasiminekuga on ka laod hakanud rohkem toiminguid automatiseerima. See on kõige ilmsem poolautomaatladudes, kus tehakse mõningaid toimetusi automaatselt, kuid siiski on vaja, et inimesed sekkuksid töösse. Poolautomaatseid ladusid on mitmesuguseid, olenevalt tehnoloogiast, mida konkreetses laos kasutatakse, kuid levinuimad tüübid on näiteks:

  • Paternoster tüüpi laod
  • Karussellitüüpi laod
  • Tower-laod
  • Minilaod ning unitload-laod

Teise sõnaga kutsutakse taoliseid ladusid ka lihtsalt hübriidladudeks, kuna tehnoloogias kasutatakse nii automaatseid lahendusi kui ka manuaalsetele ladudele omaseid toiminguid.

Automaatsed laod

Nagu võid aimata, on sellised laod täielikult juhitud robotite poolt – inimesed ei pea üldse sekkuma ja kõik toimub automaatselt, seejuures juhib toiminguid vaid arvuti.

Kumb on parem: manuaalne või automaatne ladu?

Sellele küsimusele ei ole paraku ühest vastust. Manuaalseid ladusid on kõige lihtsam ja kohati ka soodsam luua, sest vaja on vaid seadmeid ja tööjõudu. Samas aga on suur roll inimlikul eksimusel – on praktiliselt võimatu luua manuaalne süsteem, kus ei tule ette eksimusi, eriti, kui tootemahud on suured. Just sellega üritab võidelda automaatika, väites, et automaatsed süsteemid ei tee kunagi vigu, sest kõik toimub arvutipõhiselt – arvuti aga ei eksi.

Teisalt võib ladu end ohustada niiviisi – kui arvuti peaks rikki minema, jää kogu ladu seisma ja tekkivad kahjud võivad olla meeletud. Lisaks on täiesti automaatse süsteemi loomine väga keeruline ja kallis, käies paljudele üle jõu.

On aga selge, et tehnoloogia võidukäigust ei pääse ning varem või hiljem hiilib automaatika ka praegustesse manuaalsetesse ladudesse. See, kas ja millal näeme täisautomaatsete ladude võidukäiku, on küsimus tuleviku tarbeks.